Breton nimetas seda esimeseks sürrealistlikuks filmiks üldse. Sellele filmile on tähtis koht filmiajaloos, sest see on esimene filmivormis tõlgendus Bretoni sürrealismi manifestis esitatud pildiliste ja keeleliste motiivide vabast assotsieerumisest. Film põhines väga lihtsal reeglil: pildiideed ja -järjestus ei tohtinud järgida mingit loogikat, lubatud oli vaid irratsionaalsus ja üllatuslikkus. "Andaluusia koer" oli film puberteedist ja surmast, mille ma intellektuaalsele, vaimukale ja elegantsele Pariisile kogu tõelisuses ja Ibeeria pistoda teravuses südamesse torkasin. Dalíga tegi Buñuel koos oma esimese filmi "Andaluusia koer" (1929). Ka Buñuelile olid oluliseks inspiratsiooniallikaks unenäod. Tal oli 15 korduvat unenägu, mis saatsid teda nagu teekaaslased läbi elu. "Andaluusia koer" sündiski Buñueli ja Dalí unenägude pinnal. Pildid mis võivad tähendada kõike või mitte midagi.
ajatute teemadega nagu armastus, lunastus, ideaalid, tegelikkus jne ning rõhutatakse üldinimlikke nähtuseid. Teda peetakse romantikuks, sest ta armastab suuri ideid ja suuri tundeid, tema lavastustes on kirglikkust ja köitvat vaatemängu. Harrastab teha ka maskiteatrit ehk commedia dell' arte laadis teatrit. Seda stiili viljeles ka Carlo Gozzi. Lavastajana lähtub ta eelkõige näitlejast. Üks suund tema lavaloomingus on vabale ja vaimukale näitlejamängule rajatud improvisatsiooniline teater 1995 ,,Pianoola ehk Mehhaaniline klaver" Tsehhovi järgi. Vaataja nägi esimese vaatuses, mis toimub tema ees ja kõrval. Tagumistes ruumides käis elu, seal oli sisustus. Näitlejad elasid oma elu seal edasi. Tekkis päriselu efekt. Hendrik Toompere on omapärase maailmanägemise ja käekirjaga lavastaja. Ta eelistab moodsat dramaturgiat, mis peegeldab nüüdisaja elutunnet. Tema maailmatajus on aeg, reaalsus ja inimese
ja kuuluvad ,,mädanemise filosoofia" juurde. Filmi esilinastus toimus 1929. aasta juunis mitteavalikul seansil, kus viibisid ka arhitekt Le Corbusier, Pablo Picasso ja sürrealistide juht André Breton. Breton mõistis kohe, missuhust tohutut andekust Dalí ja Buñuel olid üles näidanud, ja nimetas nende teost esimeseks sürrealistlikuks filmiks üldse. (Weyers, 2006) ,,"Andaluusia koer" oli film puberteedist ja surmast, mille ma intellektuaalsele, vaimukale ja elegantsele Pariisile kogu tõelisuses ja Ibeeria pistoda teravuses südamesse torkasin" -Salvador Dalí 4.2. Kohtumine Galaga 1929. aasta kevadel tutvus Dalí kunstikaupmehe Camille Goesmans'i vahendusel, kes lubas teda suvel Cadaquésis külastada. Kui Eluard koos oma abikaasa Gala ja nende tütre Cécile'iga Cadaquési saabus, tundis kunstnik otsekohe, et teda tõmbab Gala poole. Dalí hüsteeria muutus