vastandeid. Kui literaadid eristavad «keeletundjaid» ja «elutundjaid», annab Tartu ülikoolis hispaania keelt ja kirjandust õppiv Kõusaar silmad ette enamusele elulähedikele. Kõusaar on maailmarändur, mitte tugitooliharitlane. Tundes hästi siinset olustikku, omat ta ometi ka märksa avaramat kultuuritaju ning käsitleb terase kaasaelamisega kõiki ühiskonnakihte. Samas on tema stiil erakordselt särtsakas «Ego» intensiivsus tuleneb rohkeist vaimukaist kujundeist ja mõistujuttudest. Nõnda pakub teos huvi nii ideegurmaanile kui lihtlugejale. «Ego» on lugu dramaatilistest suhetest ja eksootilistest paikadest. Kuid see on ka romaan ühe romaani sünnist; see sünd lükkub aina edasi ent kui raamat lõpeb, avastab lugeja, et on just sedasama romaani lugenud. «Ego» on liikumise eleegia -- püsiv iha tabada midagi teispool silmapiiri, ühtviisi kauget ja hingelähedast nii tuhatnelja ratsutajale kui ratastooli aheldatule
sümfooniatesse. Vokaalmuusika Kuigi instrumentaalteoste suure hulga põhjal võib Haydnit pidada peamiselt instrumentaalmuusika loojaks, pole vokaalmuusika tema loomingus sugugi vähetähtis. Haydn on 24 ooperi, suure hulga vokaalse kirikumuusika ja ka mitme oratooriumi autor. Enamik tema oopereid valmis Esterháza ooperimaja jaoks, kus need autori juhatusel ka ette kanti. Suurem osa neist meisterlikest ja vaimukaist teostest on kirjutanud itaalia koomilise ooperi (opera buffa) stiilis. Haydn lõi ka 14 missat ning mitukümmend väiksemat vaimulikku teost. Tema kirikumuusikale on ette heidetud liigset rõõmsameelsust, helilooja ise on aga öelnud, et üksnes mõte Jumalale paneb ta südame rõõmust hüppama ning vaevalt Jumal teeb etteheiteid, kui teda teenitakse rõõmsa südamega. Haydni suursaavutused oratooriumižanris jäid tema viimastesse
annaabi.ee 
