olenditena. (väelooma otsimisriitus- inimeses otsitakse mingit teatud vaimolendit mis annab spetsiifilise õnne ja väe) Spetsiifilised terminid: -õnn -vägi · Õige olend peab näitama end neljast küljest. Ei tohi olla ähvardav ja kollastes-mustades toonides. Inimene peab väelooma küttima ja seda sööma ja saama väe. Küüned, hambad sellelt väeolendilt muutuvad sümboolseteks esemeteks materiaalse ja vaimuilmaga. Multilokatsioon- karu(kui väeolend) ei jää ilma oma väest. Vägi on nii karul kui inimesel. Pole proportsioonides, Üks asi võib korraga olla mitmes kohas. -karu viga -külg ees käimine -konna viga-konnasilm -hundi viga-hundikurk -jänese viga-jänesemokk -surnu viga-kui lapsel on sündides kuiv ja kollane nahk. Varieeruv materialisatsioon- vaimolend võib anda nii väe kui ka vea. Üks ja sama olend võib põhjustada erinevaid vigasid. Nt
mitteteoreetilistele maailmamõistmise viisidele, näiteks religioonile. Filosoofia ajaloo jaoks tähendab see seda, et filosoofia on oma ajaloo vältel eksisteerinud mitmekesises, nii teoreetilises kui mitteteoreetilises, maailmamõistmislikus keskkonnas. Ja filosoofia ei ole saanud olla ega olegi olnud selle keskkonna suhtes suletud, vaid just vastupidi – on olnud pidevas dialoogis ja vastastikuses mõjutuses oma kunatise ühiskonna vaimuilmaga. Seetõttu tuleb filosoofia ajaloost kõneldes vaadelda filosoofia vahekorda tema vaimse keskkonnaga aga ka muutustega sotsiaal- majanduslikes ning poliitilistes tingimustes, milles filosofeeritakse. Müüt kui maailmamõistmise ajalooline vorm. Ajalooliselt esimene selline keskkond on müüt. Müüt on filosoofia suhtes varasem maailmamõistmise ajalooline vorm. Filosoofia tekib niiütelda müüdi sisse ja müüt jääb tema keskonnaks kogu filosoofia esmase väljakujunemise ajaks