Mis on kultuur? Kultuur on ülimalt mitmetähenduslik sõna. Me tunneme paljusid liitsõnu mõistega kultuur. Öko kultuur, riietus kultuur, söömise kultuur, mõiste tuleb ladina keelest cultura agri, mis algeselt tähendas põlluharimise ja loomakasvatuse kunsti. Mõiste võtsid kasutusele roomlased juba 3 saj eKr, hiljem laienes mõiste paljudele inimtegevuse aladele, hõlmates sealjuures ka vaimuharimist- cultura anima. Kultuur on see, mis on vahetult seotud inimtegevusega ning areneb kasvatuse ja õpetuse teel. Filosoofiline maailm eristab mõiste kultuur elusloodusest , kuna seal toimivad instinktid ja eneseregulutsioon. Oluline osa Ki kandjana on omanikul. Inimene mäletab minevikku, õpitut, kuuldut, nähtut, maitstut, loetut kuid reeglina positiivse emotsiooniga kogetut. Paavst Gregorius I ütles juba 6ndal sajandil ,,Pilt on rahva lugemisvara" sest igasugune pilt
Peale 18aastaseks saamist oli noormehel õigus asuda iseseisvale elule, mis tähendas aga seda, et ta tegeles iga päev regulaarselt enese treenimisega ning võitluskunstide täiustamisega. Erinevalt Ateenast ei olnud Spartal mingisuguseid kaitserajatisi, seda sellel eesmärgil, et õhutada sparalasi olema valmis igal hetkel toimuda võiva sissetungiga, milleks pidid nad alati valmis olema. Sparta ja Ateena inimestel oli elust väga erinev arusaam, ühed pooldasid pigem vaimuharimist ja enese füüsiliselt terve hoidmist, teised, siinkohal spartalased aga olid veendunud, iga nende riigi meeskodanik peab olema võimeline seisma riigi heaolu eest surmani. Rain Lill
Mis on kultuur? On limalt mitmethenduslik sna. Me tunneme paljusid snahendeid mistega k. Miste k. tuleb ladina keelest. Cultura agri, mis algselt thendas plluharimise ja loovakasvatuse kunsti. Hiljem laienes miste paljudele inim tegevuse aladele, hlmates sealjuures ka vaimuharimist-Cultura anima K. on tekkinud ja arenenud ainult lbi kasvatuse ja petuse. Oluline osa on suulise primuse protsessil (isalt pojale). Paavst Gregorious S. tles juba 7.saj. :"Pilt on inimkonna lugemisvara." Oluline roll on mlul. Reeglina inimene mletab pos. emotsiooniga kogetut. Rahva k. eksisteerib kikide inimkoosluste juures. Rahvus k. on see, mis toob esile erinevused erinevate rahva k.-de vahel. kski k. pole eksisteerinud, omamata mjutusi teistest k-idest.
tunnet. Sinna kogunes ligi tuhat pillimeest ja lauljat. Seal esitati ka esimesi isamaalisi laule(M.Laur jt. 2005) 3.1.4. Tekkinud seltsid 1870. aastal loodi Eesti Põllumeeste Selts ning 1872. aastal loodi Jakob Hurda eestvedamisel ka Eesti Kirjameeste selts : " Eesti Kirjameeste Seltsi püüdmine on, üleüldse kasulisi raamatuid Eestikeeli välja anda, et neid Saksakeele raamatute asemele astuda lasta, mis seni ajani pea ainsad hallikad olivad, kust Eestlased vaimuharimist saivad, ja selle läbi selle raskusele otsa teha, et iga Eestlane, kes täielisemat vaimu harimist nõudis,suure aja ja raha kuluga Saksakeele ära pidi õppima. Kasulisi raamatuid emakeeli välja andes loodab Selts ühtlasi laiemalt rahva seas vaimu valgustada ja pääle selle rutemine, kergemine ja kindlamine vaimuharimise tööd Eestlaste seas edasi aidata, kui se ühel võõral keelel võimalik on. (Eesti Kirjameeste Seltsi Põhjuskiri, § 1.) " Hiljem oli seltsi presidendiks C.R
annaabi.ee 
