(viksid palun pildi ise lisada, ei saanud miskiprast copyda) Emil Kraepelini peetakse kaasaegse pshhiaatria ja pshholoogia rajajaks. Tnapevane pshikahirete klassifikatsioon phineb Kraepelini kirjeldatud ssteemil. Ta oli esimene, kes oli avalikult vastu barbaarsele patsientide kohtlemisele. Kraepelin ti esmakordselt pshhiaatriasse smptomite, sndroomide ja haiguste diferentseerimise haigusnhtude avaldumise erinevate tasanditena. Suurimad teened pshhiaatrias: Selle demonstreerimine, et vaimuhaigustel, sarnaselt somaatiliste haigustega, on oma kindel kulg. Sarnaselt muude haigustega phjustavad vaimuhaigusi prilikkus, organi puudulikkus, metaboolsed muutused vi endokriinsed protsessid. Vaimuhaiguste klassifikatsiooni loomine, mille kohaselt jagunevad kik vaimuhaigused kolme suurde rhma: maniakaaldepressioon, paranoia ja dementia praecox (tnapevase terminiga skisofreenia). Emil Kraepelin Tartus Saksamaa mitme tuntud spetsialisti toetusel valiti E. Kraepelin Tartu likooli
2.slaid Emil Kraepelini peetakse kaasaegse ps�hhiaatria ja ps�hholoogia rajajaks. T�nap�evane ps��hikah�irete klassifikatsioon p�hineb Kraepelini kirjeldatud s�steemil. Ta oli esimene, kes oli avalikult vastu barbaarsele patsientide kohtlemisele. Kraepelin t�i esmakordselt ps�hhiaatriasse s�mptomite, s�ndroomide ja haiguste diferentseerimise haigusn�htude avaldumise erinevate tasanditena. 3.slaid Pealkiri: suurimad teened ps�hhiaatrias Selle demonstreerimine, et vaimuhaigustel, sarnaselt somaatiliste haigustega, on oma kindel kulg. Sarnaselt muude haigustega p�hjustavad vaimuhaigusi p�rilikkus, organi puudulikkus, metaboolsed muutused v�i endokriinsed protsessid. Vaimuhaiguste klassifikatsiooni loomine, mille kohaselt jagunevad k�ik vaimuhaigused kolme suurde r�hma: maniakaaldepressioon, paranoia ja dementia praecox (t�nap�evase terminiga skisofreenia). 4.slaid Pealkiri: Emil Kraepelin Tartus Saksamaa mitme tuntud spetsialisti toetusel valiti E
1883. astal avaldas Leipzigis Compendium der Psychiatrie, millest kasvas hiljem välja psühhiaatria Piibel Lehrbuch der Psychiatrie. Teine trükk ilmus 1887. aastal ja oli 540 lk. Kolmas trükk ilmus Dorpatis ja oli 584. lehekülge. Järgmine, 1893. aasta väljaanne oli juba 702 lehekülge ja viies (1896) 825 lehekülge paks. Viimane kaheköitelises väljaaandes, mis ilmus 1927. aastal oli 2425 lehekülge. Kraepelini suurimateks teeneteks psühhiaatrias on: (1) Selle demonstreerimine, et vaimuhaigustel, sarnaselt somaatilistele haigustele, on oma kindel kulg. Sarnaselt muudele haigustele põhjustab vaimuhaigusi pärilikkus, organi puudulikkus, metaboolsed muutused või endokriinsed protsessid. (2) Vaimuhaiguste klassifikatsiooni loomine, mille kohaselt jagunevad kõik vaimuhaigused kolme suurde rühma: maniakaaldepressioon, paranoia ja dementia praecox (tänapäevase terminiga--skisofreenia). Alustas 1887. aastal Tartus psühholoogia katsete tegemist. Luges "Valitud peatükid
ugly, mean, dumb, and dirty. Children with thin bodies were likely to be seen as weak, quiet, lonely, sneaky, afraid, and sad. The child with a muscular body was viewed the most positively (Lerner and Gellert 1969). http://www2.hu-berlin.de/sexology/BIB/HATF2.htm Psühholoogiline seletus ehk "ebanormaalne vaimne seisund" · Lähtutakse indiviidist, mitte ühiskonnast. Keskendutakse isiksusetüüpidele. · Uuringud vanglates ja vaimuhaigustel, rõhuasetus nõrgamõistuslikkusel ja moraalsel mandumisel. 64 · Kaasaegsed uuringud ei kinnita varasemaid väiteid kuriteod on erinevad, samuti ka inimesed, kes neid sooritavad. Maksupetturid võivad olla moraalselt väga kõrgelt arenenud, samuti väga kõrge intelligentsiga. · Moraalne imbetsill 19.sajandil teadlaste ja reformaatorite hulgas levinud
annaabi.ee 
