Täpselt ei osata öelda, mis see on. Esiteks: „...inimindiviidi kohanduv käitumine, mis üldjuhul väljendub probleemsituatsioonide lahendamisena, mida suunavad kognitiivsed protsessid ja operatsioonid.” Üldjuhul nähakse vaimsete võimete all mõtlemise teravust ja originaalsust, probleemidest arusaamist või nende lahendamise oskust, varasemast kogemusest õppimise võimet. Siia alla pannakse intelligentsus. Pahupidi näidetest ka kuulsus ja rikkus jm Piibli järgi 1 Kor 12:1- : Vaimuannid=armuannid: andides on küll erinevusi, aga andja – Issand on seesama. JA lisaks 1 Kor. 13pt. Kui mul on kõik –prohvetianne, kõik teadmine, kõik tunnetamine, kogu usk, aga mul ei oleks armastust, siis olen kui kumisev vask või kõlisev kuljus. SNYDERMANi ja ROTHMANi (1987) uurimuse põhjal kajastub intelligentsus võimetena: 1)võime arutlustes toetuda abstraktsioonidele ( e üldistustele – näit
vaheline sõnasõda ühelt poolt, Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemine teisalt puhusid kired lõkkele, laim ja sõim jätkus. 1887. a Olevik tõi Saarlase põhjal toimetajatele esitatavad nõudmised: "Ajalehe toimetaja pidada 1. riigivalitsuse poolt oma ametisse kinnitatud inimene olema, 2. pidada ka vaimuhariduse poolest kõrge järje pääl seisma, 3. olla nõuda, et ta osav isamaa ja rahva elu tundja on, 4. pidada tal kindel vaim ja tüdimata tahtmine ning 5. temal ameti kohased looduslikud vaimuannid olema." (Olevik 18.5.1887). Ajalehe toimetajad olid avaliku elu tegelased. Nad juhtisid seltside tegevust, üldrahvalikke üritusi, rahvaluulekogumist, esinesid kõnedega, korraldasid koosolekuid jne. Nemad olid ka rahvusliku liikumise ideoloogia, samuti ärkava rahvuse poliitiliste ja majanduslike nõudmiste peamised sõnastajad ja avalikud väljendajad. Pole juhus, et esimesed eesti poliitilised parteid moodustati just ajalehtede toimetuste juurde.
annaabi.ee 
