Halva tasakaalustamiseks tahab ta veel rohkem head, mistõttu saab ka rohkem halba ja tema elukaalu materiaalse poole kaalukauss vajub veel rohkem maad ligi, tõstes vaimsuse kaalukausi taeva alla. Nii muutubki maine liiga maiseks ja vaimne liiga vaimseks, mis tähendab, et oma eluga mittetoimetulev inimene muutub ülitundlikuks. Ülitundlikkus on tundelisusega liialdamine, pisiasja suurena tundmine, selle tundmine, mida veel olemaski pole. Sellist ülitundlikkust nimetatakse sageli vaimsuseks. (Viilma, 2003) Tundelisuse aspektist vaadatuna võib depressiooni sisuliselt jagada kergeks, raskeks ja väga raskeks depressiooniks. Väline vorm on seejuures sisule risti vastupidine. (Viilma, 2003) KASUTATUD ALLIKAD Viilma, L. (2003) Depressioon. Kasutamise kuupäev: 18.09.2014, allikas: http://www.luuleviilma.ee/index.php?id=7542 Terviseportaal Inimene. (2013). Stress. Kasutamise kuupäev: 18.09.2014, allikas http://inimene.ee/s/stress
W. Masing Maarahva nädalaleht Kreutzwaldi Maailm ja mõnda 1857. a Perno Postimehega (Jannsen) saab alguse päris eesti ajakirjandus kuni 19. sajandini kasutati vana kirjaviisi 1843. a Kuusalu pastor Ahrens koostas grammatika PõhjaEesti kirjakeele alusel, mis sai 1872. a üldkehtivaks Kultuurielu: õitsengu tipul olev baltisaksa kultuur ja kujunev eesti kultuur olid tihedalt läbi põimunud haritud eestlane ei olnud mõeldav ilma saksa seltskonnata 19. sajandi valitsevaks vaimsuseks oli romantism ja kuna sellel oli omane huvi eksootiliste rahvaste ja rahvakultuuri vastu, siis hakkasid siinsed baltlased tegelema eesti rahvakultuuriga sai alguse estofiilne liikumine kultuur elu organisatsiooniliseks vormiks olid baltisaksa seltsid baltlaste kultuur elu koondus Tartusse, kus oli kaks keskust: Tartu ülikool ja Raadi mõis Tallinnas koondus kultuurielu muuseumide ümber: Tallinn Muuseumiühing ja Provintsiaalmuuseum Tartus Õpetatud Eesti Selts 4.5 Rahvuslik liikumine
annaabi.ee 
