Loo alguses palus kuninganna Pamfilol rääkida neile mõne naljaloo. Pamfilo teeb seda meelsasti ning jutustab loo, mis juhtus tema naabrinnaga. San Brancazio lähedal elas mees nimega Puccio, kes elas ainuüksi vagadusele ja täitis kõiki kiriku kombeid ja tavasid. Tal oli naine nimega Isabetta, kes oli noor, ilus, värske ja ümmargune kui ladvaõun. Isabettal olid seksuaalvajadused, kuid ta mees Puccio tegi kohe teist juttu ning hakkas naisele rääkima vaimsestelust ja sellega seonduvast. Ühel päeval tuli Pariisist don Felice nimeline munk, kes oli noor ja ilus ning sügavate teadmistega. Felice ja Puccio sõbrunesid ning kõhklemata kutsus ta mitmel korral Felice enda poole. Felice sõbrunes ka Isabettaga ning sai aru, millest naine puudust tundis. Ta otsustas naise iha rahuldada ning mõtles välja plaani, kuidas ta saaks Isabettaga omavahele jääda. Selleks
lõbutseb don Felice ta naisega. Loo alguses palus kuninganna Pamfilol rääkida neile mõne naljaloo. Pamfilo teeb seda meelsasti ning jutustab loo, mis juhtus tema naabrinnaga. San Brancazio lähedal elas mees nimega Puccio, kes elas ainuüksi vagadusele ja täitis kõiki kiriku kombeid ja tavasid. Tal oli naine nimega Isabetta, kes oli noor, ilus, värske ja ümmargune kui ladvaõun. Isabettal olid seksuaalvajadused, kuid ta mees Puccio tegi kohe teist juttu ning hakkas naisele rääkima vaimsestelust ja sellega seonduvast. Ühel päeval tuli Pariisist don Felice nimeline munk, kes oli noor ja ilus ning sügavate teadmistega. Felice ja Puccio sõbrunesid ning kõhklemata kutsus ta mitmel korral Felice enda poole. Felice sõbrunes ka Isabettaga ning sai aru, millest naine puudust tundis. Ta otsustas naise iha rahuldada ning mõtles välja plaani, kuidas ta saaks Isabettaga omavahele jääda
Felice ta naisega. Loo alguses palus kuninganna Pamfilol rääkida neile mõne naljaloo. Pamfilo teeb seda meelsasti ning jutustab loo, mis juhtus tema naabrinnaga. San Brancazio lähedal elas mees nimega Puccio, kes elas ainuüksi vagadusele ja täitis kõiki kiriku kombeid ja tavasid. Tal oli naine nimega Isabetta, kes oli noor, ilus, värske ja ümmargune kui ladvaõun. Isabettal olid seksuaalvajadused, kuid ta mees Puccio tegi kohe teist juttu ning hakkas naisele rääkima vaimsestelust ja sellega seonduvast. Ühel päeval tuli Pariisist don Felice nimeline munk, kes oli noor ja ilus ning sügavate teadmistega. Felice ja Puccio sõbrunesid ning kõhklemata kutsus ta mitmel korral Felice enda poole. Felice sõbrunes ka Isabettaga ning sai aru, millest naine puudust tundis. Ta otsustas naise iha rahuldada ning mõtles välja plaani, kuidas ta saaks Isabettaga omavahele jääda. Selleks suurepäraseks ideeks oli üks patukahetsusviis, mis