Descartes'ilt) ja 4) see, mil on jagatav ulatuvus, ei saa olla lihtne substants. Nendest järeldab ta, et: 1) iga substants on kas lihtne või koosneb lihtsaist substantsidest;2) lihtne substants ei ole materiaalne substants. Kasutades veel ühte postulaati 5) iga substants on kas materiaalne või vaimne (laenatud Descartes'ilt) - järeldub:3) iga lihtne substants on vaimne. Veel järeldub, et : 4)iga substants on kas lihtne vaimne substants või koosneb lihtsaist vaimseist substansidest. Kui nüüd "monaadi " defineerida kui lihtsatvaimset substantsi, siis võib eelmist otsust väljendada ka järgmiselt: 5) iga substants on kas monaad või koosneb nendest. Viimast lauset oligi vaja tõestada. Kuid, mis on monaad? L. defineerib selle "substantsiks ", millel pole osi,mida on ainult üks. Ta on jagamatu, kuid see ei tähenda seda,et tal puudub oma sisemine struktuur. Niisiis, olen ma inimene, arutab L. Olen ühik, olen substants ega koosne teistest substantsidest
Descartes'ilt) ja 4) see, mil on jagatav ulatuvus, ei saa olla lihtne substants. Nendest järeldab ta, et: 1) iga substants on kas lihtne või koosneb lihtsaist substantsidest;2) lihtne substants ei ole materiaalne substants. Kasutades veel ühte postulaati 5) iga substants on kas materiaalne või vaimne (laenatud Descartes'ilt) - järeldub:3) iga lihtne substants on vaimne. Veel järeldub, et : 4)iga substants on kas lihtne vaimne substants või koosneb lihtsaist vaimseist substansidest. Kui nüüd "monaadi " defineerida kui lihtsatvaimset substantsi, siis võib eelmist otsust väljendada ka järgmiselt: 5) iga substants on kas monaad või koosneb nendest. Viimast lauset oligi vaja tõestada. Kuid, mis on monaad? L. defineerib selle "substantsiks ", millel pole osi,mida on ainult üks. Ta on jagamatu, kuid see ei tähenda seda,et tal puudub oma sisemine struktuur. Niisiis, olen ma inimene, arutab L. Olen ühik, olen substants ega koosne teistest substantsidest