keisrivõimu tugevdamisele. Itaalisa feodaalid tülitsesid ja üks kutsus Otto endale appi. Abipaljutae seas oli ka rooma paavst. Aastal 962 tungis ta väega Saksamaalt Itaaliasse tungis, kroonis paasvt ta pidulikult Rooma keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. Gregorius VII Tema oli paavst ja ta rõhutas kiriku ja paavstivõimu sõltumatust. Ta valitses aastail 1073-1085. Ta oli veendunud et paavst on Jumala asemik maa peal ja et nii vaimlikud kui ka ilmalikud aukandjad, seal hulgas keisrid, peavad talle kuuletuma. Ta nõudis et kõik piiskopid nimetaks ametisse paavst mitte keiser. Oma raevuka põhimõttekindluse ja järeleandmatuse pärast sai ta hüüdnimeks Püha Saatan. Heinrich IV Ta kuulutati tagandatuks keisrivõimult, Püha Saatana poolt. (Gregorius VII) Tal ei jäänud muud üle kui tulla Itaaliasse ilma sõjaväeta paavstilt andeks paluma. Ta ootas
la). 12. saj ilmusid neumadele kandilised noodipead. 9-12. saj muutus kirikulaulu suuline traditsioon aegamisi kirjalikuks ja tekkis loomingumeetod troop- traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. I aaastatuhande lõpul sündis pikkadest troopidest dialoogid, milles sündis liturgiline draama. Keskaegne ilmalik laul Esimeste ilmalike laulude kirjapanijaiks olid goljaarid ehk vagandid-rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimlikud. Suurim vagandiluule kogu on „Carmina Burana“. Kõige enam on sälilinud rüütlilaule ja neid esitasid trubaduurid(laulikud Lõuna-Prantsusmaal) ja truväärid(laulikud Põhja- Prantsusmaal). Saksamaal oli nende nimeks minnensingerid. Rüütlilaul oli valdavalt Prantsusmaal ja Saksamaal ilmalik. Hispaaniast pärit suurim keskaegne laulukogu kannab nime „Cantigas de Santa Maria“ ning on koostatud kuningas Alfonso X poolt. Nimesid: truväär Richard I Lõvisüda. Pillid ja pillimuusika
annaabi.ee 
