esiplaanile nihkus jalavägi, sest kasutusele võeti tulirelvad · kristlus lõhenes ja pakuti välja · Ühtne usk katoliiklus, mis oli nii rahvusriigiideid religioon kui ka ideoloogia · kiriku mõju vähenes, tugevnesid · Kiriku väga suur osakaal, vaimlikku loodusteadused. Rahvuskirikud võimu peeti ilmalikust võimust tähtsamaks · vasalle polnud · Eksisteerisid vasalliteedisidemed · pärisorjus Ida-Euroopas säilis · Pärisorjuse kujunemine (suurenes), Lääne-Euroopas kadus · rahvusriigiideed
esiplaanile nihkus jalavägi, sest kasutusele võeti tulirelvad · kristlus lõhenes ja pakuti välja · Ühtne usk katoliiklus, mis oli nii rahvusriigiideid religioon kui ka ideoloogia · kiriku mõju vähenes, tugevnesid · Kiriku väga suur osakaal, vaimlikku loodusteadused. Rahvuskirikud võimu peeti ilmalikust võimust tähtsamaks · vasalle polnud · Eksisteerisid vasalliteedisidemed · pärisorjus Ida-Euroopas säilis · Pärisorjuse kujunemine (suurenes), Lääne-Euroopas kadus · rahvusriigiideed
Pilkab maise elu kaduvust, kirjeldab üksikasjalikult mäda ja roisku. Ka nukrad ja lüürilised toonid 8. RENESSANSS PETRARCA Pärineb Firenzest, on soneti looja. Tema ja Dante isa olid mõttekaaslased ja sõbrad. 1302.a. saadeti Petrarca perekond Firenzest välja. Elas Avignonis. Paavstide residents viidi siis Avignoni. Petrarca õppis isa soovil õigusteadust, aga pärast vanemate surma loobus vastumeelsetest õpingutest ja astus vaimlikku seisusesse. See avas tee paavsti õukonda. Sel ajal ei olnud asi nii nagu pidi olema paavsti õukonnas ja see tekitas temas nördimust. 1327.a. 6. aprillil kohtas ta kirikus ühte kaunist noort naist. 6. Aprill - Suur Reede(Kristus löödi risti). 21 aastat ülistab ta seda naist oma luules. Kannab nime Laura. Petrarca tegeleb elu aeg kirjandusega: kogub vanu käsikirju, reisib Euroopa kloostreid ja linnupidi ja 1377.a. teostab ta suure unistuse: Külastab Roomat. Teda vaimustab antiiksuse
maise elu täiuse ja vabaduse järele. Pilet nr 9 1. Renessansikirjandus 2. Petrarca elu ja looming, sonett Pärineb Firenzest, on soneti looja. Tema ja Dante isa olid mõttekaaslased ja sõbrad. 1302.a. saadeti Petrarca perekond Firenzest välja. Elas Avignonis. Paavstide residents viidi siis Avignoni. Petrarca õppis isa soovil õigusteadust, aga pärast vanemate surma loobus vastumeelsetest õpingutest ja astus vaimlikku seisusesse. See avas tee paavsti õukonda. Sel ajal ei olnud asi nii nagu pidi olema paavsti õukonnas ja see tekitas temas nördimust. 1327.a. 6. aprillil kohtas ta kirikus ühte kaunist noort naist. 6. Aprill - Suur Reede(Kristus löödi risti). 21 aastat ülistab ta seda naist oma luules. Kannab nime Laura. Petrarca tegeleb elu aeg kirjandusega: kogub vanu käsikirju, reisib Euroopa kloostreid ja linnupidi ja 1377.a. teostab ta suure unistuse: Külastab Roomat. Teda vaimustab
annaabi.ee 
