vaimulikus seminaris. · 1882.a. suri Jaan Poska isa ja pere kolis elama Tartusse. · 1886.a. astus ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, aasta hiljem siirdus õigusteaduskonda. Iseseisva elu algus · 1890.a. lõpetas Jaan Poska ülikooli. · Noor advokaat hakkas tööle Tallinnas eraadvokaadina. · 1895.a. suri Jaan Poska ema. · Sama aasta lõpus abiellus ta Constance Ekströmiga, kellega Jaan Poska sai kokku 10 last. Uuendused linnapeana · 1904 vailiti linnavolinikuks · 1913-1917 Tallinna linnapea: · Uus, täpne töökorraldus · Soosis uuendusi · Tema algatusel loodi linnade liidu osakond · Edukas sõjaülesannete täitmisel Kubermangu komissar · Märtsist oktoobrini 1917 · Ülesanne takistada vene sõjaväe rüüstamist Tallinnas · Sel ajal ühendati Lõuna-Eesti Eestimaa kubermanguga · Moodustati Eesti Maanõukogu (alates 28.novembrist kõrgeim võim Eestis) · Tegevus komissarina lõppes bolsevike
❖ 1998.a. valiti aasta eurooplaseks Arnold Rüütel ❖ 10. mai 1928 Laimjala vald Pahavalla küla ❖ Põllumajandusteadlane ❖ 1969. aastal valiti Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektoriks ❖ 1983. aastal valiti ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks ❖ 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest ❖ 1990 Eesti NSV Ülemnõukogu esimees ❖ 1994 – 2000 Eestimaa Rahvaliit ❖ 21. septembril 2001 vailiti Eesti Vabariigi presidendiks ❖ 2007 taasliitus Eestimaa Rahvaliiduga Toomas Hendrik Ilves ❖ 26. detsembril 1953 Stockholmis ❖ 1984 – 1993 Raadio Vaba Euroopa välispoliitika analüütik ❖ 1996 – 1998 ja 1999 – 2002 Eesti Vabariigi välisminister ❖ 2004 – 2006 Euroopa Parlamendi liige ❖ Sotsiaaldemokraatlik Erakond ❖ 2006 – 2016 Eesti Vabariigi president ❖ Euroopa Liidu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas mitu kõrget kohta
parlamentaarne vabariik,kus krgeimat vimu teostab rahvas.Krgeim seadusandlik riigivimuorgan on riigikogu(101 liiget).Krgem tidesaatev vimuorgan Vabariigi valitsus tegutseb vastavalt vastuvetud Vabariigi Valitsuse seadusele,mis veti vastu 1995.aastal.Maakondades teostavad tidesaatvad vimu maavalitsused.Phiseadus stestab, et riik pean tagama eesti rahvuse ja kultuuri silitamise lbi aegade. PARLAMENDI JA PRESIDENDI VALIMISED-toimusid 1992.aasta septembris 5 oktoobril 1992 aastal vailiti Riigikogus raasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Lennart Meri.Parlamendivalimiste tulemusel said Riigikokku 9 valimisliidu esindajad nind nendest suurim-Isamaa moodustas koalitsioonivalitsuse koos Eesti Rahvusliku Sltumatuse Partei (ERSP) ja valimisliiduga mdukad.Valitsusjuhiks sai Isamaa liider, Mart Laar.Riigikogu valimiste jrel lpetas oma tegevuse Eesti Kongress ja pagulasvalitsus.1993 aasta kevadel alustas td Riigikohus.
iseseisvuse taastamisel Atlandi hartale ja demokraatlikele lääneriikidele. Just noorem põlvkond lõi illegaalseid gruppe, mis levitasid saksa-vastaseid üleskutseid ja seadsid sihiks omariikluse taastamise. Enamik taolistest rühmadest tegutses iseseisvalt, allaes 1944 aasta veebruaris moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 1944 aasta suvel tekkisid Rahvuskomitee ja Uluotsa rühma vahel tihedad sidemed. Pärast seda, kui Rahvuskomitee uueks esimeheks vailiti Uluotsa lähemaid kaastöölisi advokaat Otto Tief, koondus kogu rahvuslik opositsioon Rahvuskomitte ümber ning kõik olulised vastupanuliikumise rühmad jõudsid ühisele seisukohale. Jäi ainult üle oodata sobivat momenti taasiseseisvumise väljakuulutamiseks. 18 sept, mil saksa väejuhatus informeeris eestlasi alanud taandumisest, määras Jüri Uluots ametisse Vabariigi Valitsuse, mille juhtimine usaldati Tiefile. Sõjaväe ülemjuhatajaks nimetati kindralmajor Jaan Maide
komitee esindajana Sotsialistliku Internatsionaali kongressil Kopenhaagenis. Maailmasõja aastail tihenesid Martna kontaktid vene emigrantidega, kusjuures tema sümpaatia kaldus selgelt enamlaste poole. Kevadel 1917 naasis ta kodumaale koos juhtivate enamlastega läbi Saksamaa nn. plombeeritud eselonis. Tallinnas osales Martna Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei loomisel, kujunedes selle peamiseks teoreetikuks. Ta vailiti ESDTP Keskkomitee liikmeks ja oli tegev partei häälekandja ,,Sotsiaaldemokraat" väljaandmisel. Samuti kuulus ta Maanõukogu ja Tallinna linnavolikogu saadikute hulgas. Esialgu piirdus Martna Eesti autonomiseerimise püüde toetamisega, pidades Eestit iseseisva riikluse jaoks liiga väikseks. Alles 1917. aasta lõpus tema hinnangud muutusid- ta leidis, et enamlik pööre toob kaasa anarhia; selle vältimiseks tuleb kuulutada Eesti iseseisvaks. Nimetatud seisukoht pääses Mihkel
annaabi.ee 
