mine laulusid lukustama ja hüüa, et vaikiks mühisev meri ja laulik nuttu ning naeru keelma!... ,,Põhjamaa lapsed" (1913). Kolm aastat hiljem ilmunud kogu avatsüklis taastus Haava luule ühiskondlik temaatika. Pöördumuses ,,Sa minu pühakodumaa-pind" ühendatakse kodumaa armastus demokraatliku poolehoiutunnistusega. Luuletuses ,,Me oleme põhjamaa lapsed", milles Haava on esitanud oma intiimse loodustaju: Meid saatnud vaikuste helin ja tähesäravad ööd, kuukumased, lumitand metsad ja vaiksed kaugele teed: me oleme põhjamaa lapsed, kaks- meie mõlemad. Suurte ühiskondlike murrangute jälil ilmunud kogu ,,Meie päevist" (1920) kahestub pealtnäha samuti intiimsete ja sotsiaalsete tunnete võrdseks pooleks. Esimene on pühendatud armastusele. Ometi peegelduvad ajastu
küsida (demogoogia võte). Althusser soovitab ideloogia ideloogilisele mudelelile lähendenda viisil mis ei uuriks seda. Me peame tekste uurima teisiti. Me peame ühseõngaga lugema teksti mitte aind selle pilguga, et mis seal on vaid et ka mis sealt puudub. Althusseril oli sellejaoks oma termin ,,lecture symptomale" ehk sümpaatiline lugemine ehk siis teatud tõlgendus loogikale. See toimus kahel tasandil: 1. Teksti enda lugemine 2. Kõigi vaikuste ja puuduste lugemine, mida tekstis pole. Eriti peen ja kriitiline tekstile lähenemine. Selle idee allikaks on Freud. Freudi idee alateadvusest: inimesed oma käitumises tihtipeale ei käitu nii nagu nad tahavad, vaid nende käitumisi juhviad jõud mis on sügaval inimese sees, varjul. · Popkultuuri vallast: Reklaami analüüs: Reklaamid on popkultuuris toimuva ideloogia näide. Reklaami tekstid on kindlad. Nt
annaabi.ee 
