ning häbi deserteerimise ees. Rootsis kohtas aga taaskord oma noorpõlvearmastust, kuid kahjuks mõistsid mõlemad pooled, et sõda on neid sellisel määral muutnud, et koos olemisest ei tuleks midagi välja. Naine abiellub ja sõidab igaveseks Brasiiliasse. See lööb Karli südamesse ja mõistusesse sügava haava. Pärast seda ja äsjailmunud ,,Hingede ööd" (Eesti esimene sürrialistlik romaan) meeletut kriitikavoogu, otsustab ta, et ei kirjuta enam iialgi Eestist. Algab vaikuseperiood, mis kestab oma kaheksa aastat. Pärast hingehaavade paranemist alustab oma elutööga kolme ajalooliste romaanide triloogiaga (9 raamatut). Tema teosed on väga religioossed, Karl leiab, et Jumalast taandumine on Euroopa suurim allakäik väga konservatiivne suund. Veel tasub märkida ära punkt, et kõikides raamatutes, isegi, kui tegevus toimub 13. sajandil, on see kõik kuidagi seotud Eesti ja Teise maailmasõjaga
rajab endale tee maapinnale. Teadaolevalt on mitmed Kaskaadides asuvad vulkaanid nagu Rainier, Shasta, Hood ja lasen pärast Põhja-Ameerika koloniseerimist eurooplaste poolt veel tegutsenud. St Helens oli 1980. aasta purset viimati aktiivne 1857. aastal. Indiaanlastest põliselanikud kutsusid seda suitsevaks mäeks. Pärast Kaskaadide lõunatipus asuva Lassen Peaki purskeid aastatel 1914-1921 saabus Kaskaadidesse vaikuseperiood. Geoloogidele, kes järgnevatel aastakümnetel Kaskaade uurisid, hakkas silma, et St Helens oli ühtlaselt vormitud ning tema nõlvad erosioonist vähem uuristatud kui teistel naabruses paiknevatel vulkaanidel. Spetsialistid tegid järelduse, et St. Helensi nõlvu olid vorminud sagedased pursked. Alates 1950. aastate lõpust uuringud võtsid geoloogid Dwight Crandell ja Donald Mullineaux ning geokeemik Rubin Meyer kokku järgmiselt: “Tõenäoliselt leiab lähema
annaabi.ee 
