Vangis olles õppisin, et just töö tegemist tuleb armastada, sest see viib elus kaugele ja elu ise tundub mitmekülgsem. Kui ma järve äärde pesema läksin ja nägin seal sinu ja Mousi jälgi olin ma nagu õnnega üle valatud. See oli nagu õrn-õhk suudlus mu põskedele. Mul oli tõsiselt hea meel kuulda, et sa Kõrbojale olid tulnud. Jaanipäeval, ühtlasi su sünnipäeval oli nii uskumatult hea sinuga järve keskele sõuda. Ma väärtustasin ka neid vaikusehetki. Kuid veel toredam oli sinuga lihtsalt vestelda ning muljetada. Mul tõepoolest olid suured plaanid Katku talu osas ja kui küsisid veel mida teeksin Kõrboja talus kui oleksin selle peremees, siis mõtted liikusid linnutiivul. Mul on kahju, et ma poolpimedaks jäin ning oma parema käe vigastasin. Ma ei suutnud oma plaane ega unistusi ellu viia. Miks, sa mu arm, varem ei rääkinud, et mind Kõrboja peremeheks soovid? Meie elu keerdkäigud oleksid võib-olla teisiti läinud.
Sinu poolt öeldut võetakse tõe pähe ja sinult oodatakse, et tegutseksid oma sõnade kohaselt. TELEFONILE VASTAMINE. Telefonile vastatakse Soomes oma nimega, alles seejärel tuleb helistajal ennast esitleda. Enda nime kasutatakse isegi siis, kui helistatakse mõnele infonumbrile. VESTLUSSTIIL AEGLANE, PAUSIDEGA. Soomlased räägivad aeglaselt ja pausid jutu sees on pikad. Vaikimine ei ole negatiivne asi, vaid seda võetakse loomulikuna. Samuti ei ole vaja vaikusehetki jutuga täita. Valjuhäälset rääkimist võidakse pidada ebameeldivaks või ähvardavaks. KÜSIMUSED. Soomlased armastavad palju küsida. NALJAD ja JUTUTEEMAD. Soomlastele meeldivad üsna pingevabad ja mahlased naljad, eriti populaarne on ,,vetsuhuumor". Rääkida meeldib neile oma tervisehädadest, ravikogemustest ning poliitikast. TEISE JUTTU EI KATKESTA. Ebaviisakas on teise juttu katkestada. Tavaliselt oodatakse, et vestluspartner oma jutu
Lapsel on aega nii vabamänguks kui ka ühismängudeks. 3. Laps vajab ka aega ja ruumi füüsiliseks vabaks liikumiseks, mis eeldab ruumi ja näiteks ehitisi või rajatisi õuealal. 4. Laps vajab võimalusi sotsiaalsete oskuste kujunemiseks. Selleks on eriti oluline, et rühmas oleksid erivanuses lapsed. Väga arendab sotsiaalseis oskusi vaba mäng grupis. 5. Laste meeli peab kaitsma. Lastele tuleb pakkuda ka vaikusehetki. 6. On vaja luua keskkond, mis võimaldaks praktiliste ja igapäevaste tegevuste läbiviimist nii toas kui õues, ehk loomulik õpikeskkond. Laps õpib eelkõige matkides ja jäljendades. Õpikeskkonna loomisel on oluline toetada lapse loomulikku õpihuvi. Õppimisviis esimesel 7. eluaastal ongi jäljendamine. Seega tähtsaim kasvatusvahend on täiskasvanu ja sinna juurde ümbrus. Pedagoog ei organiseeri lapsi tegutsema vaid alustab mingi tegevuse ja loob
annaabi.ee 
