Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhiseid turvalise koolikeskkonna loomiseks. Viimases on aga vaid üks peatükk, mis räägib koolikiusamisest. Seal on tehtud intervjuu Lasnamäe Üldgümnaasiumi direktoriga, kes kirjeldab olukorda oma koolis. Töö algab koolikiusamise selgitamisega. Seejärel räägime võimalustest probleemi lahendamiseks ning lisame ka artikleid, mis räägivad Eestis aset leidnud koolikiuasmise juhtudest. Lõpuks avaldame ka oma arvamust ja räägime oma
see teda ka ei puuduta. Lapsed teavad alati peres toimunud vägivallast. Öösel nad ärkavad tüli kuuldes, kuigi vanemate arvates nad magavad. Lapsed võivad mitte mõista tüli põhjust, kuid emotsionaalsel tasandil saavad nad aru, et toimub midagi halba. Nad näevad ja kuulevad, kuidas isa alandab ema. 59 56 . (2007). . Tallinn: Livret, lk 201. 57 Agnes Kuus. (2006). « , ». -Postimees. Tallinn, lk 12. 58 Helve Kase. (2004). Vaikijate hääled. Tallinn: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, lk 259. 59 Tallinna Naiste Kriisikodu. (2008). Lapsed perevägivalla tunnistajatena. [http://www.naisteabi.ee/ru/lapsed_perevagivalla_tunnistajatena.html]. 7. Märts 2009 a. 26 Paljud püüavad ema kaitsta ja võtta endale vastutuse toimuva eest. Neil on süütunne, jõuetus ja meeltesurutis jätkuva vägivalla tõttu