Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad, mille tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest. Nende saba moodustub Paikese laheduses aurustumise tottu ja on seal suuremate mootmetega. Paikesetuule tottu on saba alati suunatud Paikesest eemale. Selle helendamist pohjustab valguse peegeldumine ja hajumine. Komeetide mass on alla miljondiku Maa massist. Nende orbiidid on tugevasti valja venitatud. Meteooriidid Meteoriitideks nimetatakse vaikesi Maale langenud asteroide, mis maa atmosfaaris kuumenevad kovasti. Selle tagajarjel tekib hooguv tulekera boliid, millega kaasneb looklaine. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raud- ja kivimeteoriitideks. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 g/cm3. Nende kiirus on suur ning sattudes Maa atmosfaari, nad plahvatavad ning lagunevad Maale joudmata. Punkti kust meteoorid naivad valjuvat, nimetatakse radiandiks (perspektiiviefekt).
Ulesallasuunalise paranduse saab teha rihmaga, suurema kulgsuunalise muudatuse saab keha nihutamisega. Tahtis on, et kogu keha tuleb uude asendisse. Uksnes kasivarre nihutamine ei ole piisav, selle tagajarjeks voib olla tulemuse halvenemine. Vaikesi muudatusi saab teha hingamisega, kui see ei ole piisav, siis olaraua reguleerimise ning vasaku kuunarnuki nihutamisega. Kontrollida on vaja enne iga lasu sooritamist, sest lasu sooritamine, tabamuse vaatamine ja laadimine muudavad veidi laskeasendit. Kui asend ei ole kohenda- miste jarel ikkagi sobiv, peab laskur asendist ules tousma ning alustama asendi
Kui vabalt ujuv touk kinnitub emase tagakeha kulge voi langeb merepohja, areneb ta emaseks, kui ta satub aga emase iminappa, siis sealt eralduvate ainete tottu areneb ta isaseks. Hiljem satub ta emase suguelunditesse ning elutsedes tunduvalt suurema emase emakas (emane ca 10 cm pikk, isane 1-3 mm) hakkab ta viljastama valmivaid munarakke. 2) progaamne -sugu maaratakse enne viljastumist. Sellistel ussidel munevad emased kahesuguseid mune: suuri, mis sisaldavad hulgaliselt tsutoplasmat ja vaikesi, vahese tsutoplasmaga mune. Parast viljastamist arenevad esimestest emased, teistest isased. 3) sugaamne -sugu maaratakse viljastamise momendil. See esineb enamikul erisoolistel isenditel. Soo maaramine ei olene sel juhul valiskeskkonnast. Sugupool korgematel organismidel maaratakse sugukromosoomidega ehk gonosoomidega. 19. sajandi lopul avastati monedel putukatel karuotuubis isesugused kehakesed, kusjuures emastel olid nad teistmoodi kui isastel. Selle avastuse tahtsust ei moistetud kohe,
2.12) ja neerupealiste hor- 2.12. Meessuguhormoon testosteroon ja naissugu- moonid), aga ka vitamiin D (kaltsiferool). Hor- hormoon iistrogeen on steroidid. Steroidhomoonid on organismis vdikestes kontsentratsioonides moonid on bioaktiir.sed ained, mis p6hiliselt esinevad tsriklilise ehitusega lipiidid. Hormoonide moodustuvad loomorganismide sisesekretsioo- hulka kuulub ka rohkesti vaikesi valgumolekule nindrirmetes. Lisaks steroididele esineb hormoo- (niiiteks insuliin, kasvuhormoon jt.), modifitseeritud nicle hulgas palju valke ja mitmeid teisi iihen- aminohappeid ja teisi uhendeid. Nad reguleerivad ja koordlneerivad samaaegselt mitme elundkonna deid. Neid kdsitleme opiku jArgmises peattikis talitlusi. Selle tulemusena m6jutavad hormoonid (vt. ptk. 2.4.)
annaabi.ee 
