Tunnuse all moistetakse organismi morfoloogilisi, fusioloogilisi ja biokeemilisi isearasusi, mille jargi maaratakse eri organismide erinevust voi sarnasust. Juba Mendel taheldas, et monede parilike faktorite toime avaldub koigil jarglaspolvkonna isenditel, teised faktorid aga voivad varjatuna polvest polve edasi kanduda. Esimesi nimetas ta dominantseteks, teisi retsessiivseteks. Dominantsete geenide tahistamiseks kasutas Mendel suuri tahti (A, B, C jne) ja retsessivsete tahistamiseks vaikeseid tahti (a, b, c). Uht ja sama tunnust maaravate geenide eri vorme -retsessiivseid ja dominantseid ning kodominantseid nimetatakse alleelideks voi alleelseteks geenideks, nahtust ennast aga alleelsuseks. Alleelsed geenid asuvad homoloogsete kromosoomide paaris samas kohas llookuses, uks alleel uhes ja teine alleel teises paariskromosoomis. Seega ei saa uhel diploidsel isendil kunagi olla ule kahe alleelse geeni, ehkki alleeliseerias voib neid olla kumneid (a1, a2 ...an)
Definitsioon ~ Kui (x) ja (x) on lopmata ¨ vaikesed suurused piirprotsessis x a ja ¨ lim (x)/(x) = 0, siis oeldakse, ~ et (x) on vorreldes suurusega (x) xa ~ korgemat ¨ jarku ~ lopmata ¨ vaike suurus selles piirprotsessis. ¨ Tahistatakse (x) = o((x)) Definitsioon ~ Lopmata ¨ vaikeseid (suuri) suurusi (x) ja (x) piirprotsessis x a nimetatakse ekvivalentseteks selles piirprotsessis, kui (x) lim = 1. xa (x) ¨ G. Tamberg (TTU) YMM3731 Matemaatilne analu¨ us ¨ I 6 / 25 ~ Lopmata ¨
annaabi.ee 
