kaanefoto avaldati aastal 2014. Peaaegu kogu oma karjääri vältel töötas Penn ajakirjale Vogue.. Penn oli kunstiharidusega ning tundis hästi nii kaasaegset kui ka vanemat kunsti. Tema vaikeludest leiab viiteid kunstiajaloo suurkujudele, eriti torkab silma huvi 17. sajandi alguse ja 18. sajandi Euroopa vaikelude vastu, nagu tema esimesest Vogue´i kaanefotost näha saab. See oli kompositsioon hinnalistest moeaksessuaaridest, mille hulgas oli ka pilt sidrunitega (Lisa 4). Kuigi Penni vaikeludes on alati tunda kunstiajaloo mõjutusi, kasutab ta fotomeediumi võimalusi ka täiesti uut laadi kujutiste loomiseks, mis valgustavad neid inimeksistentsi tahke, mida ajaloolistel maalidel ei kohta. Penni fotograafikarjääri kuulusid nii tellimustööd kui ka kunstiline fotopraktika. Alates 1970. aastatest pühendus Penn aga eelkõige näituste tegemisele ja raamatute väljaandmisele. 1984. aastal korraldas New Yorgi moodsa kunsti muuseum MoMA tema loomingu mahuka
Esile kerkisid kõige vormi vastu, graafikas tehnikate täieliku valitsemise ja üldreeglina vastumeelsuse iga- Nõukogude Eesti kunstielu jagunes kaheks - sündis kaks koolkonda. Tallinna ja Tartu koolkonnad- Tartu kunstnikud viljelesid tehniliselt kõrgtasemelist kunsti ning vältisid päevakajalisi teemasid, jäädes vaikeludes, loodus- ja linnatemaatikas suurelt osalt truuks 1930. aastate kunstitraditsioonidele - ja said kaela süüdistuse formalismis. 1956. aastal hakkasid vangistusest tagasi tulema kunstiõpingute ajal arreteeritud kunstnikud, kes 1960. aastal korraldasid näituse, mis äratas ametivõimudes kahtlusi. Selle vaimseks juhiks oli Ülo Sooster, kes pärast Moskvasse siirdumist kujunes impulsside andjaks ning Eesti ja Moskva kunstnike koostöö vahendajaks.
annaabi.ee 
