Fourth level Fifth level Huvipunkt 12 vaigutamine 59.57350; 26.08194 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vaigutamise tagajärjed "Indiaaninooled" männipuudel 2-poolt vaigutatud lapik puu Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Endine metssigade nühkimispuu huvipunkt 13 59.57337;26.08610 Click to edit Master text styles Second level
mändide koorimist. Põdra kooritud puu (eriti kuusk) on enamasti pöördumatult kahjustatud, kuna haava kaudu nakatub puu seenhaigustesse ja nõrgestatud puid asustavad putukkahjurid. Enamasti murdub põdra kahjustatud kuusk aastate pärast tüvemädaniku tõttu tormis. Mänd on veidi vastupidavam. Puude koorimise vältimiseks on soovitatud tüvesid kraapida (seejuures kambiumi vigastamata) vaiguerituse soodustamiseks. Vaigutatud puud põder ei taha, sest vaik on mõru. Eestis oleks sellise meetodi kasutamine mõeldav just kallimate okaspuu võõrliikide korral. Põdra toidubaasiks on võsastunud endised karja- ja heinamaad, kus kasvab paju. Selliseid alasid saab rakendada põtrade söödapõlluna, kui pajusid igal aastal tagasi niita. Kui sinna lähedusse rajada ka soolak, saab põdra metsakultuuridest eemale meelitada. Suurte raiemahtude ning metsamaa taasmetsastamata jätmise tõttu kasvab ka raielankidel põdrale
) on meie männimetsade tavalisemad üraskiliigid. Nende nimetus tuleneb noormardikate küpsussöömast männi võras, kus nad närivad käike võrsete säsis. Tuulega kahjustatud võrsed murduvad ja varisevad. Tõukude areng toimub puu tüvel koore all. Erinevalt koore- ja niineüraskitest on säsiüraskid monogaamsed, kes asustavad vahel ka terveid puid. Suur- säsiürask (Tomicus piniperda) on must 3,5.....5,8 mm pikkune mardikas, kes asustab mändide paksukorbalist tüveosa, eelistatuks on vaigutatud männid, haigestunud või tulekahjudest ja tormidest kannatanud puud. Lendlus algab vara aprillis ja mai algul. Emakäik on kuni 10 cm pikkune pikikäik ja kulgeb alt üles. Ema muneb kuni 100 muna ja vastsekäigud kulgevad risti emakäiguga. Nukkumine toimub juunis- juulis ja noormardikad kooruvad tavaliselt juuli teisest poolest alates, siirdudes küpsussöömale kasvavate puude võrades. Nad tungivad samasuvistesse võrsetesse, kus söövad säsisse lühikese pikikäigu
annaabi.ee 
