Vaigust toodeti Nõukogude Liidus väga suurtes kogustes tärpentiini, kampolit jm. tooteid. Eesti iseseisvumise järel tööstusliku vaigu kogumisega enam ei tegelda. Põhjamaades saadakse tänapäevase tehnoloogiaga tooteid, mida varem saadi vaigust, puidust tselluloositööstuse kõrvalproduktidena. Mõju metsade looduslikule mitmekesisusele, võimalused tänapäeval Vaigutamine on jätnud meie loodusele mõningaid jälgi nõukogudeaegsete vaigutuslankide näol, kus männid jäid peale vaigutamist mingil põhjusel maha raiumata. Sageli oli põhjuseks see, et männikud olid enne raiumist sattunud looduskaitsealuste alade nimekirja. Selliseid vanu vaigutusjälgedega männikuid leidub näiteks Lahemaa ja Karula rahvuspargis. Praegu pakuvad omapärased "kalasabamustriga" tüved looduses liikujatele huvi peamiselt kui üks metsakasutuse ajaloo näidiseid. Perspektiive vaigu hankimise ja kasutamise varasemate traditsioonide elustamiseks tänapäeva Eestis vist kuigi palju pole. Euroopa
Mänd on siiski rohkem kehvemate kasvukohtade liik. Puit väärtuslik mehaaniliste omaduste poolest. Lülipuit punakas, maltspuit kollakasvalge. Puitu kasutatakse ehituses (seinad, kandekonstruktsioonid, uksed, aknad, põrandad jne), vineeriks, postideks, mööblitööstuses. Männi puitu kasutatakse ka paberitööstuses, on tooraineks ka puitplaatidele. Männipuistutes kasutati enne lõppraiet sageli vaigutamist, saades väärtuslikku vaiku. Kasvatatakse ka pargipuuna, eraldab fütontsiite, mis puhastab õhku kahjulikest mikroobidest. Üks vanemaid ja suuremaid mände kasvab Järvseljal ja on tuntud "Kuningmänni" nime all: kõrgus 33 m, läbim. 1,3 m kõrguselt 103 cm, tüvemaht ca 11 tm. Järvseljal kasvavate suurimate puude kõrgus 42-43 m. Harilik kuusk (Picea abies)
annaabi.ee 
