tooraine - tarbepuu- ja tootmisriistad mitmesuguste käsitööriistade näol. Sajanditepikkuste kogemuste najal õppisid eesti talupojad suurepäraselt tundma kõigi puuliikide omadusi, millega tagati igaks eri otstarbeks kõige sobivama puu kasutamine. Tarbepuu Tarbepuu valik oleneb eelkõige teatava puuliigi esinemissagedusest ja tehnilistest omadustest. Eriti rohkesti on leidnud kasutamist Eesti metsades ülekaalukalt esinevad okaspuud mänd ja kuusk. Mänd on oma kõrgest vaigusisaldusest tingitud pika kestvus-ea tõttu alati olnud peamiseks ehituspuuks. Männilauad ja -plangud olid peamiseks uste, sängide, pinkide, laudade, kirstude, kangaspuude raamistiku jms materjaliks. Mänd oli ka eelistatud paadi-ja laevaehituspuu. Ka katusepilbaste kiskumisel oli peamiseks materjaliks mänd. Kuusk on hoopis väiksema säilivusega ning nõrgem puu kui mänd, seevastu aga ei pakata ega kõmmelda nii kergesti. Parimaks tarbepuuks peeti sookuuske
metüülpiiritust (CH3OH), atsetooni (CH3COCH3), furfurooli (C4H3COOH) ja teisi aineid. Sulfittärpentin on helekollane või tumepruun vedelik. Saagis 1 tonni tselluloosi kohta on 0,3...3 kg. Sulfittärpentini puhastamine seisneb tema neutraliseerimises kustutatud lubjaga ja destilleerimises. Sulfaattärpentini saamine Sulfaattärpentini saadakse gaasidest kondenseerimise teel. Saagis oleneb kasutatud puidu vaigusisaldusest ja moodustab 1...15 kg 1 t tselluloosi tootmisel. Sulfaattärpentin sisaldab 10...30 % väävliühendeid, need annavad talle ebameeldiva lõhna, mida on võimalik kõrvaldada tärpentini puhastamise teel. Saadud halvalõhnalist ainet lisatakse vedelgaasile, et oleks tunda, kui ruumis on gaasi. Sulfaatseebi saamine Sulfaatseep on naatriumisoolade, tõrvashapete ja rasvhapete segu. Teda saadakse musta lahuse seismisel, mil sulfaatseep pinnale tõuseb. 1 t tselluloosi kohta võib saada 10..
annaabi.ee 
