Aladel, kus on põtrade talvised koondumispaigad, tuleb sagedamini ette noorte kuuskede ja mändide koorimist. Põdra kooritud puu (eriti kuusk) on enamasti pöördumatult kahjustatud, kuna haava kaudu nakatub puu seenhaigustesse ja nõrgestatud puid asustavad putukkahjurid. Enamasti murdub põdra kahjustatud kuusk aastate pärast tüvemädaniku tõttu tormis. Mänd on veidi vastupidavam. Puude koorimise vältimiseks on soovitatud tüvesid kraapida (seejuures kambiumi vigastamata) vaiguerituse soodustamiseks. Vaigutatud puud põder ei taha, sest vaik on mõru. Eestis oleks sellise meetodi kasutamine mõeldav just kallimate okaspuu võõrliikide korral. Põdra toidubaasiks on võsastunud endised karja- ja heinamaad, kus kasvab paju. Selliseid alasid saab rakendada põtrade söödapõlluna, kui pajusid igal aastal tagasi niita. Kui sinna lähedusse rajada ka soolak, saab põdra metsakultuuridest eemale meelitada. Suurte
Kahjustab tema elupaikades olevaid võõrpuuliike. Sokud valivad oma sarvede nühkimiseks tavaliselt just need puud, mis pole nende elupaikades eriti levinud, nt lehis. Punahirv tekitab samasugust kahju nagu põder. Hiired näksivad puukoort. Praegused kahjustuste vältimise võimalused: metsakultuuride tarastamine, üksikpuude kaitsmine repellentide kasutamine ained, mis lõhna ja maitse tõttu mõjuvad ulukitele peletavalt kuusekoore kraapimine vaiguerituse stimuleerimiseks raiejäätmete metsa jätmine ja eksponeerimine kuni kevadeni ulukite elupaigavaliku suunamine lisasöötmisega (sel on ka omad ohud) ja soolakute paigutamisega hirvlaste asustustiheduse kontrolli all hoidmine relvaga ja ehk ka suurkiskjate abiga (neid metsakahjustuste piirkonnas mitte küttides) JAHITROFEED Eesti ulukitelt on võimalik saada 13 trofeed. Põder, sokk ja hirv - on võimalik saada sarved Metssiga - kihvad Karu, ilves ja hunt - saab kolju ja nahad