lennuk, kuna seal on eraldi radari jälitussüsteem ja sõjaväe kuuletussüsteem (reisilennukitele olevat sinna sõitmine välistatud)). Ühe teooria kohaselt lavastasid terroriakti USA kõrgeimate võimukandjate ja nendega lähedalt seotud esindajate juhtimisel USA eriteenistused koos Iisraeli Mossadiga. Nende huvi terroriakti organiseerimiseks olevat olnud nii sisepoliitiline, et vaigistada kriitikat ning nuhkida oma riigi sees, teisitimõtlejaid alla suruda, kui ka välispoliitiline – vaigistamaks rahvusvahelist kriitikat sõdade alustamisel ning sundimaks teisi riike pooli valima. Üldisemaks huvide realiseerimise vahendiks olevat välja mõeldud "nähtamatu" vaenlane – globaalne terrorism, millega võib "võidelda" lõputult ning millega üldsust hirmutatakse ning seetõttu on võimalik eriteenistustele ning relvatööstusele suuremal hulgal ressursse eraldada. Sõja alustamise (teiste riikide vastu) vajaduse olevat tinginud nn võidujooks maailma ressurssidele
Interneti kasutajatest valitsuse sekkumist Interneti turvalisuse küsimuste osas. Kuidas siis toimub ostu eest tasumine? Kõige tavalisem ja lihtsam maksmisviis internetist ostmisel on tasumine krediitkaardiga. Ka Eesti kaupmehed nõuavad reeglina krediitkaarti ning seda, et ostja registreeruks enne ostu sooritamist nende kliendiks. Kuna paljud krediitkaardiga ostu sooritanud ei ole veendunud selle maksmisviisi turvalisuses, otsivad firmad võimalusi turvalisuse suurendamiseks. Vaigistamaks tarbijate kahtlusi krediitkaardiga maksmise turvalisuse üle, krüpteerib näiteks maailma suurim raamatukaubamaja Amazon kliendi sisestava krediitkaardi numbri turvakeskuses. Kui inimene kardab ka sellest hoolimata sisestada oma krediitkaardi numbrit, siis pakub Amazon võimalust, et sisestatakse krediitkaardi viis viimast numbrit. Pärast tellimuse vormistamist antakse talle Amazoni telefoninumber, millele helistades küsitatakse ka krediitkaardi esimesi numbreid. Sel juhul saab klient olla
annaabi.ee 
