enam kui 4000 aastat tagasi. Siinses loodusmaastikus on alati vähe inimesi elanud, suurte sõdade aegu on soosaartel varju otsitud ja leitud. Endla soostikus kulgeb omapärane, muinasaega tagasi ulatuv piir, mis kõiki riiklikke ümberkorraldusi trotsides on muutumatuna püsinud 13. sajandist siiani. See on üks väheseid pikka aega säilinud sisepiire Eestis. Algselt eraldas Põltsamaa (Mõhk)jõge ja sood mööda kulgenud piir muistset Järvat, Mõhut ja Vaigat, hiljem nii Poola ja Rootsi valdusi kui ka Eesti- ja Liivimaa kubermangu. Tänapäeval eraldab piir Jõgeva, Järva ja Lääne-Viru maakondi. Ääremaal ei kutsu looduslikud tingimused piire muutma. Praegu elab looduskaitseala lääneosas ainult 3 inimest, idaosa rabaalad on inimtühjad. Soosaartel asunud talukohad on hääbunud. Viimane perenaine lahkus Navalt 1974. aastal. Palkidest hooned hakkavad varisema, inimeste elupaiga võib ära tunda õitsva sirelipõõsa, karudest
Võitjad jagasid omavahel saadud saagi ja võetud vangid ning pöördusid tagasi Liivimaale. Sõjakäik Järvamaale 1212. aasta alguses tungis järjekordne riialaste kogutud sõjavägi Eestimaale. Läti Henriku hinnangul osales selles 8000 meest, neist pooled sakslased, ülejäänud liivlased ja latgalid. Läbi Ugandi liiguti Jogentaganasse, kus sakslased eelmise lahingupaiga juurde laagrisse jäid, samal ajal kui liivlased ja latgalid suundusid naabermaakonda Vaigat rüüstama ja peatusid sealse Somelinde linnuse juures. Järgmisel päeva järgnesid sinna ka sakslased. Pärast kolmepäevast Vaiga laastamist mindi edasi Järvamaale, mida samuti kolm päeva rüüstati. Tagasi Liivimaale suunduti läbi Mõhu ja Nurmekunde maakondade, mille külad pandi põlema, ja üle Võrtsjärve jää. Novgorodi, Pihkva ja Toropetsi vürstide sõjakäik Varbolasse Läti Henriku kohaselt tegi sakslaste retkest kuulnud Novgorodi vürst Mstislav
aastal. Seejärel langesid Kuramaa valdused Poola-Leedu kätte. 1585. aastal Taani loovutas 30 000 taalri eest kõik õigused üle ala. Saksa ordu valdused - Saksa ordu valdused paiknesid geograafiliselt laiali üle kogu Liivimaa. Kõige vanema orduala Liivimaal moodustasid mõõgavendadelt ülevõetud valdused, mille tuumik paiknes Riia piiskopkonnas, 1/3 alast. 1224. aastal eraldas Lihula (Tartu) piiskop oma piiskopkonnast ordule Sakala, Nurmekunna, Mõhu ja pool Vaigat. 1228. aastal sai ordu Saare-Lääne piiskopilt endale 1/3 saartest. Stensby lepingu järgi 1238. aastal sai ordu endale Järvamaa. Sõltumatu staatuse saavutas Saksa ordu Kuramaal. 1346. aastal Saksa ordu sai Taani kuninga käest Harju- ja Virumaa. Valitsemine: Ordu tipus seisis meister, keda valiti ordu üldkapiitlis. Orduvennad allusid meistrile, kuid meister pidi kuulama nende nõud. Liivimaa orduterritooriumi valitsesid ordukäsknikud: komtuurid ja foogtid. Keskne haldusüksus
annaabi.ee 
