Kaubamärgi vaidlused · Kaubamärk ei tohi olla identne teises riigis registreeritud ning kasutusel oleva kaubamärgiga, kui registreerimistaotlus on esitatud pahauskselt. (Kaubamärgi seadus § 10) Eestis reguleerib kaubamärgi registreerimist ning kaitset kaubamärgi seadus. Aastas registreeritakse Eestis keskmiselt 3200 kaubamärki. Igal aastal vaidlustatakse ligikaudu 2% registreeritud kaubamärkidest, see on ligi 60 vaidlustamise juhtu. Sagedasem põhjus vaidlustuseks on juba olemasolev ning registreeritud kaubamärk, mis on vast registreeritud kaubamärgiga äravahetamiseni sarnane. Valdkonnad kus vaidlusi tuleb kõige sagedasemini ette on ravimi- ja alkoholikaubad. Esitatud kaebustest rahuldab patendiamet keskmiselt 27%. (Tiiu Värbu, Äripäev Online, 30.04.2001) Kaubamärgi registreerimine ei ole kohustuslik, küll aga soovituslik, kuna annab selle omanikule õiguskindlust ja võib lisada kaubale väärtust. Registreerimine annab võimaluse
kommunikatiivne. Inimene suhtestub loetud tekstiga, lugemist seostab oma varajasemate arusaamadega (nt tõeline naine |Balzac|). ,,Igas sõnas on kaks häält, minu oma ja teise oma." Bahtin rõhutab tähenduste paljususe teket keel on miski mida ei saa suruda kindlatesse raamidesse, isegi etteantud teksti võime sisse panna mõttelise iroonia. Juriidiline, matemaatiline keel püüab võimalikult vähe ruumi jätta mänglevaks kasutuseks ja vaidlustuseks, kuna need jõud on alati vastastikkuses seoses, ei saa neid siiski päris ära kaotada. Nt seadustel on alati ,,suurem" sisu kui pealtnäha, seega täielik monologiseerimine ei ole võimalik. Kristeva lähenemine Bahtinile on mõnevõrra erinev. Tekstid ühilduvad ühtsesse kultuuritekstide võrgustikku, kõik maailmatekstid on omavahel ühendatud. Väidab, et ongi ainult intertekstuaalsus ja omavahelised seosed. Tema jaoks on tekst pigem stiihia, maailma
annaabi.ee 
