moel. Advokaatide ja muude õigusnõustajate rolli kohtuliku kokkuleppe saavutamise protsessis peetakse väga oluliseks. Esindajal on suur võimalus abistada kohtunikku kompromissi eeliste selgitamise. Samuti on esindaja võimuses filtreerida kohtus arutamiseks vaid õiguslikult olulised vaidlusküsimused. Eestis esindajate motiveeritus kompromissi kaasa- aitamisele nö lonkab. Selleks, et kohtumenetulusosalised lahendaksid rohkem kohtuvaidlusi omavahe- lisekokkuleppega, peab vaidluspoolte, nende esindajate ning kohtunike mõtteviis muutuma kohtumenetluse alternatiive soosivamaks. Ühiskond peab hakkama rohkem väärtustama vaidluse kiiremat, poolte edasist suhtlust soodustavat lahendust ning kohtumenetlust asendavate muude võimaluste kohta tuleb rohkme teavet anda. Kohtunikud peavad olema koolitatud. Menetlusosalistega läbirääkimistesse astumine ning neile kompromissi eeliste selgitamine nõuab õigus- ja psühholoogiateadmisi, läbirääkimisoskust ning kogemusi.
II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. Mittejurisdiktsoonilised viisid: Lepitamine: Lepitusmenetlus on kohtuväline vaidluse lahendamise võimalus, kus pooled valivad lepitaja või pöörduvad lepitusorgani poole. Lepitajaks võib olla notar, vandeadvokaat või muu vaidluspoolte poolt määratud isik. Lepitaja on erapooletu isik, kes toetab osapoolte suhtlust vaidlusele lahenduse leidmisel. Ta võib nõustajana esitada ka omapoolse lahendusettepaneku, kuid viimane otsustusõigus jääb siiski osapooltele. Lepitusmenetluses tehtud otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik. Kui kokkuleppe pool keeldub oma kohustuse täitmisest, võib pöörduda kohtusse. Lepitusmenetluse plussideks kohtumenetluse ees on odavus, kiirus ja konfidentsiaalsus.
annaabi.ee 
