See mõjus efektselt, nagu demagoogilisele sõnumile omane. Hurda arusaam rahvaste üheõiguslusest oli hoopis reaalsematel alustel ja sobis eriti väikerahvaste enesekaitseks. Samas süüdistas Jakobson Hurta liigses leplikkuses baltisakslastesuhtes.( Aava 2003: 36) Kõnekoosolekud Eesti Kirjameeste Seltsis ning põllumeeste seltsides harjutasid tolleaegseid kõnelejaid ja kuulajaid populaarteaduslike loengutega , vaidlused Eesti Aleksandrikooli komiteedes arendasid aga vaidluskultuuri. Nii pandi alus eesti retootikatranditsioonidele.( Aava 2003: 37) 8 II. TEGELASED 1. Protagoras Protagoras (480-410 eKr) oli üks esimesest välistusõpetajast. Ta oli professionaalne retoorikaõpetaja ja esimesena hakkas võtma raha oma tundi eest, kus Protagoras pani oma õpilasi teema poolt ja vastu väitlema. Aga nagu kõik sofistid ta vahetas ümber objektiivsust ja subjektiivsust
truu tütar Antigone saatjaks. Võimutülis vennad, kelle isa ära needis, tapavad end hiljem lahingus Teeba pärast. Onu Kreon, Iokaste vend, valitseb Teebat. Tema jäikuse tõttu hukkub õetütar Antigone, samuti poeg Hamion ja naine Eurydike. 4. Euripidese maailmavaade ja tema "Hippolytos" Ateenas hakkas populaarseks muutuma sofistide liikumine. Sofistika ehk vaimu seisund. Sofistid olid Ateenas professionaalsed polemistid: tehniline vaidlus, vaidluskultuuri areng. Ateenasse jõuab Sokrates, kes kehastab vaidluskultuuri. Kolmas suur traagik oli Euripides. Ateenalaste arvates esitas Sokrates Euripidese näidendite pähe oma teoseid. Samas Sokratese mõju Euripidesele on vaieldamatu. Sokrates leiutas individuaalse moraali. Euripides aga avastab maailmast kaose, see kaos valitses ka jumalate maailmas, teda huvitas ka individuaalne psühholoogia. Teda mõjutasid psüühilised aspektid. Euripides pani ühe tegelase sees põrkuma kaks vastandlikku tunnet
annaabi.ee 
