MAROKO Diana Tammekand VPG 11.klass Maroko lipp Üldandmed PINDALA - 446 550 km2 RAHVAARV 32 200 000 (2009) PEALINN - Rabat (Ar-Rib) PEALINNA ELANIKE ARV - 1 655 753 KEEL araabia RAHAÜHIK - dirham (MAD) Geograafiline asend Maroko on riik Loode-Aafrikas. Riigi koosseisu kuulub ka vaidlusalane territoorium Lääne-Sahara. Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres. Naaberriigid on Mauritaania edelas ning Alzeeria idas. Looduslikud tingimused PINNAMOOD mägine pinnamood. Marokot läbib kirdest edelasse Atlase kurdmäestik. Maroko lõunaosas madalduvad mäed Sahara kõrbe platooks. KLIIMA Asub lähistroopilises kliimavöötmes. Kliima on kuiv, kuigi
27. aprillil 2010 kirjutati Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi Norra- visiidi ajal alla kahe riigi vahelisele lepingule, mis näeb ette piiritüli lahendamise. 15. septembril 2010 kirjutasid Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja Norra välisminister Jonas Gahr Støre Murmanskis alla lepingule, mis määras kindlaks kahe riigi vahelise piiri Barentsi merel ja Põhja-Jäämerel. Piir otsustati tõmmata keskjoone (Norra seisukoht) ja sektorijoone (Venemaa seisukoht) vahele. Vaidlusalane 176 000 ruutkilomeetri suurune ala jagati kaheks enam- vähem võrdseks osaks. 6 Loodus Rannajoon Rannajoon on kõiki saari arvestades 83 281 km pikk (ilma saarteta 25 148 km, saarte rannajoon 58 133 km) ning seda iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks, samuti suur hulk saari ning saarestikke. Kui fjorde ja muid lahti mitte arvestada, on rannajoone pikkus 2650 km või 2532 km. Fjordid Suurim fjord on Sogne fjord
27. aprillil 2010 kirjutatiVenemaa presidendi Dmitri Medvedevi Norra-visiidi ajal alla kahe riigi vahelisele lepingule, mis näeb ette piiritüli lahendamise. 15. septembril 2010 kirjutasid Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja Norra välisminister Jonas Gahr Støre Murmanskis alla lepingule, mis määras kindlaks kahe riigi vahelise piiri Barentsi merel ja Põhja-Jäämerel. Piir otsustati tõmmata keskjoone (Norra seisukoht) ja sektorijoone (Venemaa seisukoht) vahele. Vaidlusalane 176 000 km² suurune ala jagati kaheks enam-vähem võrdseks osaks. Rannajoon Rannajoon on kõiki saari arvestades 83 281 km pikk (ilma saarteta 25 148 km, saarte rannajoon 58 133 km) ning seda iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks, samuti suur hulk saari ning saarestikke. Kui fjorde ja muid lahti mitte arvestada, on rannajoone pikkus 2650 km või 2532 km. Fjordid Suurim fjord on Sogne fjord. See on pikim (205 km) ja sügavaim (1308 m).
annaabi.ee 
