peagi " Eesti Postimehes". Õieti ongi laulupeojärgsed kuud Jannseni tegevuse kõrgajaks, millesse langevad tema kõige teravamad sõnavõtud nii erakirjades kui ka avalikkuse ees. Samal ajal muutusid Jakobsoni väljaastumised järjest võitlevamaks ning poliitiliselt teravamaks. Temalt mais 1870 ilmunud artikliga väljarändamise põhjuste kohta algas " Eesti Postimehes" äge poleemika rahvakoolide olukorra üle. Vaidlevateks poolteks olid ühelt poolt Jakobson ja teiselt poolt pastorid ning kumbagi poolt toetavad koolmeistrid. Jannsen avaldas mõlema poole kirjutisi Jakobsoni omadest küll nagu sageli varemgi "karedamaid kohti" välja jättes. Rahva huvi sulesõja vastu oli suur ja tellijate arv kasvas kiiresti. Kahe tule vahel laveerival Postipapal tuli lõpuks otsustada, kumba poolega ta ühineb. Arglik, kasuhne ja ülemate ees aupaklik nagu ta oli, asub Jannsen pastorite poolele. 1871. a
asja kuuluvad riigikohtu kompententsi. Riigikohus on eelkõige seadusandliku järelvalve kohus. Riigikohtu ülesanne on kinnitada maa- ja ringkonnakohtu kohtunikud ja neid koolitada. Seetõttu arutatakse riigikohtus ainult erakordselt keerulisi kohtuasju, et tekitada pretsedent, mille baasil õpetada teisi kohtunikke. Riigikohtu kohtunikud nimetab parlament ning riigikohtu esimees. (Priit Pikamäe) Kohtus selgub tõde vaidluse käigus. Vaidlevateks poolteks on süüdistaja e. prokurör ja kaitsja e. advokaat. Kohut mõistab kohtunik, kes peab olema juriidilise eriharidusega ning tema kõrval 2 kaasistujat e. toetajat, kellelt ei nõuta eriharidust. (eksisteerib ka anglo-ameerika kohtusüsteem, kus töötab vandemeeste kogu, kes otsustavad süü, ning kohtunik määrab karistuse) 3. Empirism ja ratsionalism Empirism( tõe otsimine läbi kogemuste)-J. Locke, kes uuris millisena inimene sünnib
annaabi.ee 
