tarkusel. *Kooliharidus Kooliharidus oli keskajal suurel määral kiriku ja vaimulike hoole all. Õpetusi jagati peamiselr kloostri- ja kirikukoolides. Nende eesmärk oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Keskaegse haritlaskonna enamiku moodustasidki vaimulikud. Kohu õpetus toimus ladina keeles. Seda oskasid kõik haritus inimesed Euroopas. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks. Alumise astmemoodustas grammatika (kirjutamine), retoorika (kõnekunst) ja dialektika (vaidlemiskunst), ülemise astme aga geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Kui Lääne-Euroopas tekkisid linnad, loodi seal linnakoolid, õpetus neis oli sammuti kiriklik. Tavaliselt oli igal kogudusel oma kool, kus õpetas kohalik preester. *Ülikoolid Aja jooksul kasvas vajadus haritud inimeste järele. Kirik vajas õpetlasi, kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest, valitsejaid ning linnaisadel oli aga tarvis haritud seadusetundjaid. Kõik see sundis mitmeid linnakooli oma õpetust
10. Mis on Kanti peateos? V: Phänomenologie des Geistes ehk Vaimu fenomenoloogia 11. Millised olid Hegeli usulised arusaamad? V: panteistlikud 12. Mis on panteism? V: Jumal on kõikjal ja kõiges ehk jumal ja loodus on läbipõimunud 13. Millises suunas areneb Vaim ehk Absoluut Hegeli arvates? V: enesest teadlikuks saamise suunas 14. Milline vanakreeka filosoof mõjutas Hegelit kõige rohkem? V: Herakleitos 15. Mis on dialektika Hegeli jaoks? V: areng (tavatähenduses on dialektika vaidlemiskunst) 16. Nimeta Absoluudi arengu 3 arengustaadiumit Hegeli arvates. V: · Tees ehk asjade algseisund · Antitees ehk reaktsioon · Süntees ehk teesi ja antiteesi kokkupõrke tulemus 17. Mille vang on inimene Hegeli arvates? Kas üksikisik suudab mõjutada oma soovide järgi ajaloo arenemist? V: inimene on oma ,,ajavaimu" vang; ei suuda 18. Millele võlgneb inimene kogu oma eksistentsi Hegeli arvates? Mis riigikorda Hegel idealiseeris
Kirjandus Kreekas oli suur osa rahvast kirjoskajaid. Koole pidasid üleval linnad. Öpetajad olid vastavalt haritud inimene, kes sai linnalt palka. Ülikute lapsed omandasid alghariduse kodus, öpetajateks paidagoogog ehk pedagoog (laste juhtija), jöukates perekondades koduöpetajad. Sofist on öpetlane, enamustel olid erakoolid, tasulised akadeemiad, kus öppisid ülikute lapsed. Öppeained olid: lugemine, kirjutamine, muusika, gümnastika (vöimlemine), retoorika (könekunst), dialektika (vaidlemiskunst), aritmeetika (körgemas kooliastmes) ja loogika. HOMEROS (pimelaulik) kirjutas kaks eepost ,,Ilias" (Troojast) ja ,,Odysseia" (Odysseuse seiklused), värsimöödus heksameeter. Esimene on kangelaslugu, söja ja vöitluste eepes. Teine jutustab rohkem inimeste elust, kuidas Odysseus koju läks. Mölema keskseks teemaks on Trooja söda. Teater Teatrietendus draama (tegevus) oli välja kasvanud Dionysosele pühendatud koorilaulludest. Etendused toimusid teatris
annaabi.ee 
