tõlgendamise teemalised vaidlused eriti levinud ka tõlkimisel: kui tõlkija ja toimetaja või hindaja on veendunud lähteteksti olulisuses tõlkimisel (mis ei ole ainumõeldav seisukoht, nagu allpool näeme), siis tekib aeg-ajalt ikka vaidlusi sel teemal, kas tõlkija on lähtetekstist õigesti aru saanud. Tõepoolest, fikseeritud koodi korral on õige tähendus tekstis kirjas ja seda on võimalik sealt välja lugeda. Jällegi pole muud võimalust, kui et vähemalt üks vaidlejatest eksib. Kõigepealt väiksem mure: kui pidada vältimatuks, et üks vaidleja eksib, siis tuleks ju arvestada ka võimalusega, et eksivad mõlemad. Sellisel juhul jääbki lahendus saamata või on saadud lahendus objektiivselt vale. Suurem seletuse puudujääk tekib aga selles levinud olukorras, kus kõigi vaidlejate pädevus on üsna selgelt väljaspool kahtlust, ja ühegi neist eksinuks tembeldamine ei ole arvessetulev variant. Kui sõnade
peaasjalikult sellest, et enamlased olid enne okt pööret keskendunud vaid võimu haaramisele ja neil endilgi polnud aimu sellest, kuidas riiki juhtida ja sots ühiskonda üles ehitada. NL esimestel aastatel toimus riigiaparaadi kiire tsentraliseerimine, pidi toimuma ka partei veelgi jäigem tsentraliseerimine. 1921 märts, kus otsustati üle minna NEP-ile, võeti vastu Lenini poolt välja pakutud idee, mis keelustas parteis fraktsioonide loomise ja rühmade moodustamise. Ükski vaidlejatest tippkomitees ei tohtinud oma selja taha otsida toetajate gruppi. 1921 käivitati suur parteipuhastus, visati välja tuhandeid liikmeid. Pidi olema kõigile hoiatuseks, et taolistes fraktsioonide moodustamisest tuleb tulevikus hoiduda. Jälgimaks, et fraktsioone ei moodustata ja parteid ei lõhestata, 1921 kevadel reorg ka partei juhtimine. Seni oli koondunud KK kätte. 1921 kevadel jagati KK omakorda kolmeks- koosseisus moodustati Poliitbüroo, Organisatsiooniline Büroo
annaabi.ee 
