· 1920. a algul tekkis sürrealism ja levis kubismistlähtunud purism · Jäljendati nähtavat maailma · Maaliti looduse järgi(maastikke,lilli jne) · Lihtsad motiivid(natüürmort, aktid, portreed) · Hinnati maalilist ilu · Värvivalik subjektiivne ja joonistusvabam(modernistlik realism) · Peamine polnud see, mida pildil kujutati ,vaidkuidas seda kujutati MAALIKUNST Suurbritannia: · Mõju moodsat kunsti toetavatel teoreetikutel ja kriitikutel (Herbert. Read) · Pooldati postimpressionismi · Sealsed kriitikud kiitsid Cezanne'i, kes oli nende jaoks puhta maalikunsti rajaja · Radikaalseid uuendajaid oli vähe. Saksamaa: · "Bauhaus"´i koolkonnas juhtis ühiskondlik optimism,utopism, mujal aga valitsesekspressionism(sõjakoleduste prohvetlik hoiatus)
tavaliselt lihtsa struktuuriga ja pole pysivad. Byrokraatlik kultuur, toimib organisatsioonides kus kõikidele töötajatele otsitakse nende öiget kohta ja kus kõike yritatakse systematiseerida. Sellistes organisatsioonides on selgelt sõnastatud käitumisereeglid ametikirjeldused ning väga selge struktuur. Igajuhi autoriteet on täpselt mááratletud. Paljud töötajad on võimelised tegema sama tööd ning ei sõltu tulemus individuaalsetest oskustest vaidkuidas suudetakse neid organiseerida. Ylesande kultuur Esiteks kesksele kohale seatakse projektitegevused. Ettevõttekultuur on aluseks selle strateegia määramiseks, sõltuvalt selest mis on pandud ev kultuuri keskmesse sõltuvad ka tema strateegilisedvalikud. Kui kultuuris on domineeriv ev ajalugu, siis strateegi valikul lähtutakse enam varasemast tegevusest. Need ev kes seavad prioriteediks individuaalsuse on enam valmis uuendusteks ja muudatusteks. Järelikult tuleb strateegia
annaabi.ee 
