tada parlamendis vastav erikomisjon.*3 Seetõttu kerkib paratamatult küsimus, kas Eesti prokuratuurisüsteemi ülesehitusel on tehtud mingeid vigu. Kuigi meil toimuv arutelu võibki esmapilgul tunduda üksnes Eesti põhjustest tingitud, siis probleemi rahvusvahelisest aspektist vaadates see nii ei ole. Täna toimub paljudes Euroopa riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides nii teaduslik kui ka aktiivne poliitiline diskussioon prokuratuurisüsteemi ülesehituse üle ja see ei näi vaibuvat. Selle tõestuseks võiks mainida vaid kahte viimase aja silmatorkavamat prokura- tuuriga seotud institutsionaalset konflikti Euroopas. Poolas oli justiitsministri ja peaprokuröri amet ühendatud ühes inimeses. Praktika tõestas aga seda, et selline süsteem ei ole parim lahendus prokuratuuri ülesannete objektiivseks ja erapooletuks täitmiseks.*4 See tõi kaasa erinevaid konflikte, mis kulmineerusid 2007. aastal, kui Poola toonane justiitsminister ja pea-
Enamasti algab aga sünnitus korrapäraste emakakontraktsioonidega, mis tugevnevad ja sagenevad. Esmasünnitaja peaks minema haiglasse kui emakakontraktsioonid on esinenud mõne tunni vältel 5-minutiliste vahedega, korduvsünnitaja peaks minema haiglasse kui sünnitustegevus on kestnud umbes tund aega 10-minutiliste vahedega. Kui raseduse ajal tekib vereeritus tupest, pidev valu emaka piirkonnas või väga tugevad emakakontraktsioonid, mis ei näi vaibuvat, või puhkevad looteveed, tuleb haiglasse pöörduda kohe, sõltumata raseduse suurusest. Haiglasse tuleks kaasa võtta pass, haigekassa kaart ja raseda kaart, isikliku hügieeni tarbed, sussid, soovi korral ka öösärk, T-särk, hommikumantel. Sünnitaja vastuvõtmine haiglasse Sünnitaja saabumisel võetakse anamnees, tutvutakse raseda kaardiga, hinnatakse naise üldseisundit ning teostatakse väline sünnitusalane läbivaatus. Üldseisundi