arendada, kuna see on eluvajadus, sest vajame haritud oskustöölisi, mitte viletsa gümnaasiumiharidusega töötute horde. Toimusid kariloomade näitused ja ehitati juurde palju majandushooneid ja kauplusi. Kohanimed: Jõgeva 15 korda, Kuremaa, Mooritsa, Adavere 2 korda, Suure - Jaani, Lullikatku, Torma, Lustivere, Moskva, Eesti, Nõukogude Liit, Kaarina, Põltsamaa 3 korda, Adavere, Siimusti 2 korda, Tabivere. 5.4. Vooremaa 2007 2008 85. Vaiatu rahvamajas tehti alates tänavu kevadest põhjalikke renoveerimistöid. Tänavune Vaiatu rahvamaja avati kolhoosi kontor klubina 1965. aastal. Vaiatu rahvamajas tegutsevad mitmed isetegevusringid, osa ruume on antud aga tasuta kasutada kohalikule külaseltsile (Lukas: 2007). 4 Vaiatu rahvamajas on alati elav tegevus toimunud. Seal askeldava küla vanimad ja ka küla noored saavad ringides käia. Sisemised ruumid on saanud kauni ja moodsa
Setumaal, Põhja-Eestis ja saarel üksikuid. tu-lõppu esineb 47 nimes. See võib olla nimisõnast või verbist tuletatud. Pigem võib olla nii, et –tu lõpp väljendab mitte seda, mida kuskil vähe oli (lehetu = vähe lehti), vaid just palju. Nii on näiteks Pühatu asulanimena pühadusega seotud. 1) tu-denominaalsufiks (vrd nimetu) 2) tu-deverbaalsufiks (vrd tehtu) 3) Seostamised kummagi tüübiga on oletuslikud: Kohatu, Nehatu, Puiatu, Vaiatu, Põvvatu, Orjatu. stu-lõpp on kas kollektiivsufiks, olemas ka üldnimes, või vahelduvalt –ste lõpuga. See on küll iseloomulik soome keelele, aga esineb rohkem Kagu-Eestis. –stu ja –ste täiendavad teineteist. ste-lõpp on asulanimedes levinud rohkem Kagu-Eestis, ent ka Hiiumaal. Setumaal võib olla rööpvormina -stõ. Teinekord on –ste olnud hilisem lisand (Kuninguste). See võib vahelduda ka si-lõpuga. se-lõppu esineb palju