vastases sõjas kuulsaks saanud Michael Andreas Barclay de Tolly. Tegelikult ostis maja tema lesk pärast väejuhi surma 1819. aastal. Alates 1879. aastast kuni 20. sajandi lõpuni asus Barclay de Tolly majas apteek ja alates 1988. aastast tegutseb Tartu Kunstimuuseum. Kindlasti tekib küsimus teil, et miks see maja on viltu. Aga see on tingitud sellest, et jõepoolne külg toetub vanale linnamüürile aga ülemine külg vaialusele, Maja vajumise peatamiseks paigaldati mõne aasta eest ajutised talad üle Kompanii tänava, et hoone toetuks vastasmajale. 1793. aastal ehitati Raekoja plats 18 krundile 3-korruseline võlvitud keldriga kivimaja koos kõrvalhoonete, talli ja tõllakuuriga. Hoone müüdi 1819. aastal vürstinna Auguste Helene Barclay de Tolly'le (kuulsa väejuhi, vürst Mihhail Barclay de Tolly abikaasale), mistõttu kutsuti seda hoonet veel kaua Barclay majaks. Hoone
maksta vaimulikule kohtule lunastusmaksu oma tehtud ja ülestunnistatud kuritegude eest, nimelt nõiduse, maagia, patuelu ja Phoebus de Chäteaupers'i tapmise eest. Jumal olgu teie hingele armuline!» «Ah, see on ju unenägu!» sosistas tüdruk. Ta tundis, kuidas karedad käed temast kinni haarasid ja teda ära viisid. IV. LASCIATE OGNI SPERANZA 21 Keskajal oli lõpuni valmisehitatud majast peaaegu pool maa all, pool maa peal. Kui hoone mitte vaialusele polnud ehitatud, nagu Jumalaema kirik, siis olid tolleaegsel lossil, kindlusel või kirikul alati maa-alused ruumid. Katedraalide maapealse löövi all, mis valgusest tulvil oli ja ööd kui päevad orelite ning kellade helinast kajas, asetses ikka mingi maa-alune kirik, madal, pime, salapärane, akendeta ja tumm. Vahel asusid seal ka hauad. Lossi või kindluse all oli vangikamber, vahel ka hauakamber, vahel mõlemad koos. Neil võimsail ehitustel,
annaabi.ee 
