Samuti kasutatakse veel vaiade süvistamisel uhtumist ja vibrosüvistamist. Vajadusel kasutatakse ka kombineeritud meetodeid. Vaia materjaliks on enamasti raudbetoon, teras või puit. Enimlevinud on raudbetoon. Puitvaiade puhul tuleb jälgida, et vaiapea oleks allpool pinnasevee taset. Kohtvaia ehitamine: Manteltoru süvistamine. Armatuuri paigaldamine. Manteltoru on süvistatud, armatuur on paugaldatud, toimub betooniga täitmine; Manteltoru tõmmatakse maa seest välja. Peale vaiagrupi valmistamist tehakse rostvärk, enamasti monoliitsest raudbetoonist. Rostvärgi ülesanne on hoone koormuse kandmine vaiadele. Rostvärgid võivad olla: · Monoliitsed · Monteeritavad Plaatvundament Plaatvundamente kasutatakse kehva kandevõimega pinnatse puhul. Plaatvundamendid tehakse raudbetoonist. Samuti on plaatvundament mõistlik lahendus keldriga hoonetele, mis rajatakse
Penetromeetri varda pinnasesse tungimisel on tegemist pinnase purunemisel otsa all ja hõõrde mobiliseerimisega vaia küljel. Vaia normkandevõime võib leida lähtudes SNiP´i metoodikast, arvutusliku kandevõime leidmiseks jagatakse normkandevõime osavaruteguriga 1,25. EPN´i metoodika annab piirkandevõime. Sellest lähtudes leitakse norm-ja arvutuskandevõime tegurite , b, s ja t abil (vt.vaia kandevõime leidmine staatil.koormuskatsega). 5.3. VAIAGRUPI KOOSTÖÖ Vertikaalkoormuse ja momendiga koormatud vaiarühmas on vaiale mõjuv koormus F = V/n +(-) Mxy/y2i +(-) Myx/x2i < Rc kus V, Mx ja My on vaiarühmale mõjuvad arvutuslik vertikaaljõud ja paindemomendid vaiarühma peatsentraaltelgede x ja y suhtes; xi ja yi - kauguseds peatsentraaltelgedest iga vaia keskmeni; x ja y - kaugused peatsentraaltelgedest vaadeldava vaia keskmeni; n - vaiade arv; Rc - vaia kandevõime.
ja pinnast sisaldava massiivina. Versioon 2 * Vaivundamendi vajum koosneb üksikvaia ja vaiarühma vajumite summast. * Üksikvaia vajumi saab määrata staatilise koormuskatse tulemustest * Kui vaia kandevõime on tagatud piisava varuga ja vahetult vaiaotsa all olevast pinnasest sügavamal ei ole kokkusurutavat pinnast, on kasutuspiirseisundi tekkimine välditud ning üksikvaia vajumist ei ole vaja kontrollida Vaivundamendi vajumi arvutus: C D Vaiagrupi vajumi arvutamiseks asendatakse tegelik vaivundament tingliku vundamendiga, mis haarab kogu vaiadega täidetud massiivi. Massiivi 1 h1 rajamissügavus ja talla mõõtmed valikuks kasutatakse erinevaid võtteid. SNiP soovitab tingvundamendi talla võtta vaia otste tasapinda. Talla mõõtmed 2 h2 leitakse joonisel 5.78 toodud viisil
kaudu (joonis 5.73 d) või vaia ülaossa tehtava kannu kaudu (joonis 5.73 e). Ühe vaia puhulposti all tuleb arvestada vaia paigaldamise paratamatust ebatäpsusest tingitud ekstsentrilisusega. Vaia peale mõjuvast momendist tingitud horisontaalpaigutise vältimiseks oleks soovitav, et vaiad on omavahel seotud talastiku või põranda kaudu. Üksikvaiale mõjuv arvutuskoormus peab jääma väiksemaks vaia arvutuskandevõimest. Arvutuskandevõime tuleb määrata ettevaatlikumalt, kui vaiagrupi ja vaiavälja puhul.Suure hulga vaiade puhul võib arvestada, et mõne juhuslikult nõrgema vaia koormuskantakse keskmisest suurema kandevõimega vaiale. Üksikvaia puhul peaks arvestama kõige väiksema võimaliku kandevõimega. Vajumise kontroll ei ole vajalik, kui vai on löödud tugevasse pinnasekihti (kõva savi või tihe liiv ehk kruus, kalju). Peamiselt hõõrdele töötava vaia puhul võib tekkida vajadus vaia pea vajumise prognoosimiseks
annaabi.ee 
