Külmkapis oleval piimal ei ole endiselt riknemise tunnuseid. 17-18 november Toatemperatuuril oleval piimal kasvas veekiht ning veekogumeid lisandus juurde. Säilituskile on paisunud ehk lagunemisprotsesside käigus vabanes gaase. Külmkapis oleval piimal pole endiselt midagi muutunud. 19 november Toatemperatuuril oleval piimal eristub selgelt üks suur valge klomp läbimõõduga umbes 6 cm ,vett on tulnud palju juurde ning pinnal (klaasi äärtes) oli ka valge vahutaolise konsistentiga kiht. Külmkapis oleval piimal ei ole endiselt märgatavaid muutusi. 20-22 november Toatemperatuuril oleval piimal valge klombi läbimõõt on kahanenud 1 cm ehk see on hetkel umbes 5 cm. Vahtu on juurde tekkinud, kuid see on endiselt vedelapoolsem. Vesi klaasis on muutunud pisut hägusemaks. Klaasi seintele ja säilituskilele on kondenseerunud vesi. Külmkapis oleval piimal väliseid muutusi pole, kuid lõhn ning maitse viitavad et piim ei ole enam kõlbulik.
rühmaks. Liikide arv: 40 000, Eestis 700 I Rühm: Tsikaadilised (tirdid) Cicadinea Tsikaadid on jässaka keha, suurte liitsilmade, lühikeste tundlate ja hüppejalgadega putukad. Eestiivad on sageli nahkjad. Tiivad asetatakse seljale katusjalt. Lendavad hästi. Vastsed arenevad taimedel. Eestis elavad väikesed hüppavad tsikaadid. Eriti palju on tsikaade niitudel rohurindes. Nad on oligofaagid. Vahustajad Cercopidae. Need putukad munevad munad taimevartele. Koorunud vastne ümbritseb end vahutaolise massiga, mis kaitseb teda vaelaste eest. Tuntumad liigid on harilik käosülglane Philaenus spumarius ja lepavahtlane Aphrophora alni. Paljud liigid on taimekahjurid ja taimehaiguste levitajad. Huvitava välimusega tirdid kuuluvad sugukonda küürtirtlased Membracidae. Selle sugukonna paljudel liikidel esinevad ebaharilikult suured ja veidra kujuga kehajätked. Sugukonna esindajatest elab Eestis küürtirt Centrotus cornutus. Eestis üle 300 liigi. Kirjandus: Vilbaste, J. 1971. Eesti tirdid
annaabi.ee 
