BRITTA VAHUR näitleja Eesti Draamateatris 2006. aastast Sündinud 14. juulil 1984 Tallinnas Õppinud Lõpetas EMTA lavakunstikooli 2006. aastal (XXII lend) Töötanud Alates 2006. aastast Eesti Draamateatris näitleja Praegu mängukavas Luule lugeja koost. Priit Pedajas Arbujad Dolores, Juan Preciado ema Juan Rulfo Pedro Páramo külaline Madis Kõiv Lõputu kohvijoomine Helena Ingmar Bergman Sügissonaat Colombina; Lumivalgeke Mihkel Ulman Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra Marie JeanClaude Grumberg Õmblejannad Rollid Eesti Draamateatris 2004 "pulloverid" Madis Kõiv Finis nihili 2004 Helena / Haldjas William Shakespeare Suveöö unenägu 2006 Sally Brian Friel Kodukoht 2006 AnnaLisa; Elisabeth Dohna Selma Lagerlöf Gösta Berlingi saaga 2006 Marie JeanClaude Grumberg Õmblejannad 2006 Katja Ivan Turgenev Kuu aega maal 2007 Liza Drozdova Fjodor Dostojevski Sortsid 2007 Colombina; Lumivalgeke Mihke...
hommikuprogrammis) 19862007 Vikerraadio (hommikuprogrammi saatejuht) Vahur ja auhinnad Aasta eetriajakirjanik 1997 Kuldmikrofon 2004 Ajakirja "Nädal" lugejate poolt hääletatud 7 korral parimaks meessaatejuhiks televisioonis 19992007 ETV parim meessaatejuht 1994, 1997, 2002, 2004 Vahur ja elu Abielus Liina Kersnaga 10. augustil 2006 sündis neil poeg Kelvin 2007. aasta augustis sai Niilusel paadiõnnetuses viga ning hiljem diagnoositi tal raske haigus Teised Vahurist Raivo Suviste: "Kord Dzomolungmal, kui teda mäehaigus tabas, aitas Kersna ta hädast: "Vahuri kätes on mingi võim vajutas mingeid punkte ja tundsingi end paremini."" "Vahur laseb inimestel rääkida." Huvitavaid fakte 1980. aastal Eesti NSV noorte meistrivõistlustel hõbemedali vasaraheites Mitmekordne eesti ajakirjanike meister kümnevõistluses Ta juhtis 1988. aastal esimest taasiseseisvusaegset "Miss Estonia" valimist 2003 dokumentaalfilmi "Everest" autor Kokkuvõte
,,Tasuja" Eduard Bornhöhe Teos ,,Tasuja" räägib loo kolmest mehest: Vahurist, Tambetist ja Jaanusest. Teoses on igal mehel oma lugu rääkida. Vahur rõhutab vabadust, Tambet töökust ning Jaanus ei tea isegi täpselt, kuhu ta kuulub. Vahur rõhutab vabadust. Ta ei soovi kellelegi kuuluda, ta tahab olla tema ise. Oma vabaduse saavutas ta tänu oma julgusele. Ta päästis piiskopi elu, tappes karu, kes piiskoppi ründas. Piiskop oli ellujäämise nimel sunnitud Vahurile maalapi andma, kuna Vahur seda nõudis. Saades selle maalapi ei soovinud Vahur seal aga põldu harida
kes sada hunti või karu sabapidi kokku sidunud, mispeale tema, Vahur, ühe metshärja, ühe karu, ühe hundi, ühe metskuldi ja veel mõne muu tigeda eluka kinni püüdnud, imetaltsaks teinud ja selle põrgukutsikate karjaga läbi küla uitnud; kuidas ta kuused juurtega maa- 12 põuest kiskunud, juured ja ladvad maha murdnud ja enesele tüvedest maja ehitanud. Neid ja muid muinasjutte rääkis rahva suurendav suu tugevast Vahurist, ja neid jutte kuulates särasid poiste silmad elavamalt, vajus meeste rõhutud selg veel enam küüru ja mahapööratud orjapilk näis ütlevat: «See oli tema. Meie seda ei või . . . peame kannatama . . . » Tugev Vahur luusis mõne aja üksipäini mööda metsi, tundis siis igavust, lunastas enesele Lodijärve lossihärra käest hundinahkade eest nägusa neiu naiseks ja naisevenna sulaseks, hellitas naist, laskis sulasel tüki maad põlluks muuta, tegi end kõigi metsaliste hirmuks ja suri
annaabi.ee 
