Pärast proovi teeb lavastaja näitlejatele kommentaare sõltuvalt olukorrast - kogu trupile korraga või igale näitlejale eraldi. 3 Koostöö kunstnikega Lavastaja Andres Noormets peab väga oluliseks koostööd kunstnikega. Tema jaoks on oluline, et kunstnik teostaks lavastaja ideid ning aitaks lavastajal kunstilist tervikut luua. Noormets on palju koostööd teinud Viljandi kunstniku Priit Pangsepaga ning Endla teatri kunstniku Silver Vahtrega. Koostöö Priit Pangsepaga sai alguse juba 1992. aastal, mil esietendus Noormetsa teine lavastus "Ühe kire lugu" (M. De Unamuno). Hiljem on Pangsepp kujundanud veel neli Noormetsa lavastust: 1993. aastal "Dorian Gray portree" ja "Valguse põik", 1995. aastal ,,La Traviata", 1996. aastal ,,Kadunud sõrmus". Priit Pangsepa ja Noormetsa koostööd võib pidada loomulikuks, kuna mõlemad mehed on pärit Viljandist ning
2008, lk. 351-353, 361. 14 Hans-Joachim Veen. From Brezhnev to Gorbachev: domestic affairs and Soviet foreign. Leamington Spa: Berg, 1987, lk. 22-23. Liidu suurus, mis peitis endas suuri maavarasid, mida aina avastati. 1970. aastal toodeti naftat 31 miljonit tonni, 10 aastat hiljem juba 312 miljonit tonni. 15 Maavarades müümine aitas kindlasti Nõukogude Liidu majanduslikku kriisi leevendada ning samal ajal ka edasi lükata vältimatut süsteemi lagunemist. Siinkohal peab nõustuma Lauri Vahtrega, kes väidab, et Brežnevi ajal jõudis Nõukogude Liit oma eksistentsi absurdsemasse faasi, mis väliselt tundus küll veel superriik, kuid sisemised ebaõnnestumised ja vananev ning seniilne Brežnev tüüris riiki aina rohkem lõpu poole. Riik püsis 1970-ndatel justkui inertsist.16 Levinud on arvamus, et Nõukogude Liit püsis Brežnevi ajal püsti, kuna ükski nii öelda reform ega tegevus ei olnud suunatud režiimi alustalade vastu. Sellest ka järgmine vastuolu: