Vahtrad kasvavad edukalt nii täisvalguses kui ka poolvarjus. Mõned liigid eelistavad isegi täisvarju. Värviliste lehtedega vahtrasordid peaksid erksama lehevärvi püsimiseks kasvama siiski päikeselisel kohal. Olenevalt liigist eelistavad ühed niiskemaid, teised kuivemaid muldi, kuid kõik vahtrad kasvavad hästi igasugustel normaalsetel aiamuldadel. Huvipakkunud fakt · Ühelt suurelt puult võib saada aga kuni 10 kg mett ning hektar vahtrametsa võib anda ligi 200 kg linnupiima. Viited: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_vaher http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel253_249.html http://www.looduskalender.ee/node/6068 http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=135&art=171 Kokkuvõte Töö tegemine oli kindlasti huvitav ning sain juurde uusi teadmisi mõlema organismi kohta.Näiteks
all, kuuldub kõrvu ühtlane mesilaste sumin ning ninasõõrmetesse tungib magus nektarilõhn. Tõesti, vaher on pajude-remmelgate järel meil üks esimesi kevadisi nektari- ja õietolmurikkaid meetaimi. Rõhtsatesse ja püstistesse kännasjatesse õisikutesse koondunud õied eritavad palju nektarit. Tema heleda värvusega ning hea maitse ja õrna aroomiga mett peetakse väga väärtuslikuks. Ühelt suurelt puult võib saada aga kuni 10 kg mett ning hektar vahtrametsa võib anda ligi 200 kg linnupiima. Vahtra õietolm, mida mesilased hommikust õhtuni usinasti tarusse tassivad, on aga värvuselt roheline. Kuid varakevadel, enne õitsemist ja pungade puhkemist, annab vaher ka mahla, mis on tunduvalt magusam (suhkrusisaldus 1,23,2%) ja maitsvam kasemahlast. Vahtra mahlajooks algab tavaliselt märtsis, kui lumi on veel sulamata ja maapind külmunud, kuid ere kevadpäike puu talverammestusest üles ajab
annaabi.ee 
