mail 1966 Haanjal ja 50mm 3 4.novembri prognoos kella 12- neks on : õhutemperatuur oli 3.9 kraadi suhteline õhuniiskus oli 95% sademeid oli 0.0mm õhurõhk merepinnal 1025.0 mb 3. Uus-Guinea. 1. Määra valitud ala asend (laiuskraad, pikkuskraad), asukoht ookeanide, mandrite suhtes. Uus-Guinea asub: 5 lõunalaiust ja 141 idapikkust (Matti Palosaari, Pirkko Kenno, Jukka Vahtola, lk 75). Uus-Guinea kuulub Austraalia ja Okeaania maailmajakku, paikneb Vaikses ookeanis. Uus-Guineast lõunas asub Austraalia ja neid eraldab teineteisest Torrese väin. Läänes asub Indoneesia saarestik. Põhjas asub Ida-India saarestik. 2. Leia ala keskmine aastane ja min ning max pinnasele langev Päikese kiirgusvoog (W/m2) ja kirjelda selle sesoonset kõikumist. Keskmine kirguse tase on umbes 200-220 W/m2. (Alan H. Strahler, Arthur N. Strahler, lk 48). 3
kasvamise, keelearendajate ning murdegruppide jaotumise kohta. Mõistan rohkem eesti ja soome keele arenguprotsessi. Õppisin rohkem tundma oma emakeele juuri ja sarnasusi soome keelega. 7 Kasutatud allikad Eisen, M. J. (2008). Eestlaste sugu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Kaevats, Ü. & Varrak, T. (1995). Eesti entsüklopeedia 8. köide. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Liiten, M., Malmberg, I., Parkkinen, J., Partanen, J. S., Seppo, Z., Vahtola, J., & Waronen, E. (2001). Soomes on nii... Tallinn: Kirjastus Koolibri. Soome. (2017). http://lingvo.info/et/lingvopedia/fnnish (29.11.2017). Erelt, M., Erelt, T., Ross, K. (1997). Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus Mikael Agricola. (2006). http://entsyklopeedia.ee/artikkel/agricola_mikael, Väike Eesti Entsüklopeedia. (30.11.2017). 8 Lisa 1 Joonis 1. Soome-Ugri keeled. (Erelt, Erelt, Ross, 1997, e-raamat) 9
4 "Leksikoloogia. Onomastika. Kohanimed" Eesti keele käsiraamat kohtumispaiga piiride ääres". Naljaviluks on seda tõlgitud ka nii: "Sina püüad kala omal poolel, mina omal poolel ja kumbki ei püüa keskel" . Soome pikimat kohanime kannab 35 tähest koosnev Äteritsiputeritsipuolilautatsijänkä - soo Lapimaal Savukoskis . Mida see tähendab, ei tea kohalik rahvas ega toponüümia ekspert, Oulu ülikooli professor Jouko Vahtola. Mis on Eesti kõige pikem kohanimi? Kaks pikemat ühesõnalist kohanime on Hundikuristiku (oja) ja Luutsnikumõisa (oja) ja üks pikem mitmesõnaline kohanimi Väikene Kasvandulump (järv).5 Võimalik on välja arvutada ka nimetihedus s . o. kui palju tuleb kohanimesid ühe km² kohta Soomes keskmiselt 6-8 nime (3 nime põhjas – 24 nime lõunas), Eestis on keskmine nimetihedus 12-13 nime ühe km² kohta. Eesti suurim kohanimekogu (kartoteek) on Eesti Keele Instituudis: 540 615 sedelit
www.geographic.org/ www.theodora.com/maps/ www.census.gov/ipc/ www.citypopulation.de/cities/ www.opec.org/ www.google.com/ www.wikipedia.ee/ www.aktiva.ee/ www.hot.ee/läänemeremaad/ www.world-tourism.org/ www.wttc.org/ Raamatud: Maailma riigid autor:Varrak Maailma atlas autor: Jana Seta,Eesti Entsüklopeediakirjastus Suur Maailma Atlas autor: Eesti Entsüklopeediakirjastus Atlas autor:Matti Palosaari,Jukka Vahtola,Pirkki Kenno 24
annaabi.ee 
