Lõna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakoond (need hõlmasid kogu Lõuna-Eesti mandriosa). Saaremaa, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitas aga siiski oma eriseisundi. 1660. Oliva rahuga läks Rootsi alla seni Kuramaa piiskopkonnale kuulunud Ruhnu saar. Nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik oli kuninga enda poolt määratud ja talle vahteult alluv kindralkuberner. Rüütelkonnad: Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes 1630-ndatel Liivimaa rüütelkond. Eraldi rüütelkond moodustus Taani valduses oleval Saaremaal, mis jäi püsima ka pärast Saaremaa liitmist Rootsiga. Rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õiguseid Rootsi riigivõimude ees ning lahendasid kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisis koos maapäevadel, mis toimus iga 3 aasta tagant. Maapäevade
Seega oli läinud kogu eestlaste maa Rootsi riigile. *Oliva rahu 1660-Viimase eesti alana läks Roosti riigi alla selle rahuga seni Kuramaa piiskopile kuulunud Ruhnu saar. *Eestimaa kubermang- Sinna kuulusid Põhja-Eesti 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. *Liivimaa kubermang-sinna kuulus Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti. *kindralkuberner-Nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik oli kuninga enda poolt määratud ja talle vahteult alluv kindralkuberner. *rüütelkonnad-estimaa rüütelkonna kõrvale kujunes 1630-ndatel Liivimaa rüütelkond. Eraldi rüütelkond moodustus Taani valduses oleval Saaremaal, mis jäi püsima ka pärast Saaremaa liitmist Rootsiga. Rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õiguseid Rootsi riigivõimude ees ning lahendasid kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisis koos maapäevadel, mis toimus iga 3 aasta tagant
annaabi.ee 
