Tallinna raekoda Tallinna Raekoda on Eesti Vabariigi pealinna tuntuim ja silmapaistvaim arhitektuurimälestis. Hilisgooti stiilis ja kindlusarhitektuuri elementidega kujundatud raekojahoone on peafassaadil lahtise võlvkaaristu, sakmelise dekoratiivse kaitserinnatise ja idaviilult tõusva minaretitaolise vahitorniga graatsiliselt monumentaalne ehitis. Tema mõjukust ilmestavad kohalikust ehitusmaterjalist - paekivist kivimeistrite poolt oskuslikult väljatöödeldud ehitusdetailid - kaaristu piilarid ja kaared, aknapiidad ja portaalid.Töödeldud kivist on ka hoone nurgakvaadrid ja rinnatisevöö. Iidse turuväljaku lõunaküljel paiknev 36,8 meetri pikkune ja 14,7 meetri laiune hoone on praegusel kujul valmisehitatud aastatel 1402 - 1404 vanemate raekodade müüristikke kasutades.
olevat muinasjutu maailma. Balleti külastajatel tekkis ettekujutus, et nad on sattunud imeilusasse muinasjuttu. Kardinate abil tekkis kujutlus nii lossimüürist või siis jällegi mägedest kus taamal võis ettekujutada lossi. Samas olid nad ka ballisaali sambad. Dekoratsiooniks oli laval veel üks suur peegel. Peegel muutis kõik laval toimuva põnevamaks, lisades kõigele ruumilisust ning maagilisust. Kardinate abil oli ka kujutatud lossimüür koos ehitatud vahitorniga. Kivide vahelt endale teed rajades jooksis välja allikas, mis voolas järve. Järvel aga hõljusid lummavalt ilusad valged luiged ja taamal paistis mägedes imeilus loss. Asjaolu, et balleti ,,Luikede järv" sünniloos on palju küsimärke , siis arvatakse, et Tsaikovski inspiratsiooniallikaks oli Bayeri printsi Ludwig II . Troonile tõusnuna lasi Ludwig rajada mitu lossi (arhidektuuri imet). Ühe lossi lähedusse, mäe sisse, laskis ta rajada tehiskoopa ja
kultuskeskus. (al 8000ema). Kividel kujutised. Selline pühamu rajamine nõudis organiseeritud ühistööd, st oli mingi ühtne kogukond olemas, aga mitte veel põlluharijad. Hiljem tekkisid seal lähedal põlluharijate asulad. Abu Hureyra tihe asula, kindlustamata ja suht ühesuurused hooned. Mingi ühiskonnakorraldus seal olema pidi. Pealik ei olnud selgelt eristatav. Jeeriko (isegi kuni 8000 ema). . Leiti suur müüriga kindlustatud linn, vahitorniga. Pealikuresidents puudub, aga selged märgid kultusest. Leitud kaunistatud kolbad. Ilmselt esivanematekultus. Catal Hüyük tellisasula. (al 7500). Seal olid veised ja härjad kultusobjektid, karjakasvatus oli tähtis. See on suurim ja kõige paremini säilinud neoliitiline asulakoht, mis tänaseks on leitud. Tihedalt ühesuurused majad, müürita. Puudusid tänavad ehk liiklus toimus mööda katuseid ja majja sai sisse läbi luugi. Sealt on leitud ruume, mis on pühadeks peetud
annaabi.ee 
