VangS § 90 lõiked 3 ja 5 vahistatutele liikumis- ja suhtlemispiirangud, nii hoitakse vahistatuid ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg, kui kinni peetav isik töötab või õpib, praktikas tähendab see, et vahistatu viibib oma kambris 23 tundi ööpäevas. Samuti sätestab lõige 3 ühes ja samas kriminaalasjas süüdistatavate eraldihoidmise. Lõige 5 annab vanglateenistusele võimaluse piirata isikute suhtlemist, et välistada eri kambritesse paigutatud vahistatute omavaheline sidepidamine. Siinkohal on seadusandja sõnastanud sätte nii, et sisuliselt iga eesmärki teeniv meede on lubatud. Sellised piirangud põhjustavad mitme põhiseaduses sätestatud põhiõiguse riive. Näiteks on riivatud PS §-s 19 sätestatud üldine vabadusõigus ehk vaba eneseteostus, §-s 20 sätestatud füüsiline vabadusõigus, §-s 26 sätestatud perekonna- ja eraelu puutumatus. Samuti riivab
Uudsena terve vanglateenistuse ajaloos loodi Viru vanglasse tugevdatud järelevalvega osakond. Vanglas on ka 250-kohaline noorteosakond, kuhu paigutatakse kõik alaealised süüdimõistetud ja vahistatud ning kõik noored süüdimõistetud. Vange harivad Jõhvi gümnaasium ja Ida-Virumaa kutsehariduskeskus ning tööd annab AS Eesti Vanglatööstus.7 2.2. Viru vangla ülesanded Vangla ülesanded on: korraldada kinnipeetavate ja vahistatute kinnipidamine; suunata kinnipeetavad õiguskuulekale käitumisele; kavandada kinnipeetava karistuse täideviimine; tagada kinnipeetavatele ja vahistatutele tervislik eluruum, toit ja riietus; korraldada kinnipeetavatele ja vahistatutele tervishoiuteenuse osutamine; korraldada kinnipeetavatele ja vahistatutele sotsiaalhoolekanne, huvialategevuse ja raamatukoguteenuse osutamine ning kinnipeetavate ja vahistatute usuliste vajaduste
Mõisate ründamist ei saa siduda ühegi konkreetse ideoloogia või parteiga. Mõisate rüüstamisel Eestis oli aga rohkem või vähem näha ka poliitiline külg – lauldi revolutsioonilisi laule, lehvitati punast liüüu, juhid kandsid punaseid eraldusmärke, koguti raha revolutsioonikassasse. Linnast tulnud pidasid kõnesid, hüüti loosungeid „Maha isevalitsus!“, kuulutati ühinemisest sots dem parteiga, mõisnikke võeti pantvangi. Keda taheti vahetada linnas vahistatute vastu. Üldiselt koheldi mõisnikke eestis suhteliselt leebelt, teadmata asjaoludel tapeti vaid üks neist (Peningi mõisnik Arthur von Baranoff). Osa said peksa. Ülestõusnute terror ei väljendunud füüsilises kohtlemises, vaid just vara hävitamises, mis on tapmisest palju kergem vägivalla avaldus. Tõelise veresauna päästsid lahti hoopis karistussalgad. Mõnel pool rünnati ka alama astme valitsusasutusi (politsei ja kohus) ja hävitati dokumente.
annaabi.ee 
