Vahistamine on tähtajaline. Kohtueelses menetluses ei või esimese astme kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav olla vahistatud üle kuue kuu ning teise astme kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav üle nelja kuu. Alaealine kahtlustatav või süüdistatav ei või kohtueelses menetluses olla vahistatud üle kahe kuu. Isiku võib vahi alla võtta isiku juuresolekuta, kui isiku asukoht ei ole teada ja isik kuulutatakse tagaotsitavaks. Vahistamistaotluse koostamisest teatab prokuratuur kohe vahistatava kaitsjale. Eeluurimiskohtunik või kohus teatab vahistamisest viivitamata vahistatu lähedasele ning töö- või õppimiskohta. Kautsjon (§ 135) – kui tõkend on rahasumma, mille maksab kahtlustatav, süüdistatav või muu isik tema eest vahi all pidamise asendajana kohtu hoiuarvele. Kautsjoni kriminaalmenetlust tagav toime seisneb ähvarduses, et kui isik hoiab mõjuva põhjuseta kriminaalmenetlusest kõrvale või paneb toime uue kuriteo, kantakse kautsjonisumma riigituludesse
Käesolevas asjas ei ole ei maakohtu ega ringkonnakohtu määruses märgitu pinnalt võimalik aru saada, millisele teabele tuginevalt on kuriteokahtlus tuvastatuks loetud. 9. Riigikohus on varem märkinud, et kohus peab tuvastama ja määruses põhjendama ka KrMS § 130 lg-s 2 nimetatud vahistamisaluse (kas kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise või kuritegude jätkuva toimepanemise kahtluse) olemasolu, mis tähendab sisuliselt sellise negatiivse tulevikuprognoosi esitamist vahistatava käitumise kohta, mida vahistamine võimaldab vältida (vahistamisaluse tuvastamise kohta lähemalt vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1- 105-11, p-d 12.2 ja 22). 9.1 (..) Siinkohal meenutab kolleegium esmalt, et kriminaalasjas tõe tuvastamise takistamine ei ole iseseisev vahistamisalus. Õigusemõistmisevastaste kuritegude toimepanemise ohtu tuleb aga konkreetselt põhjendada. (Vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-105-11, p 22.2).
annaabi.ee 
