Pildil on Unter den Linden postkaardina 1909.aastast ning tänapäevase pildina.(pilt!) Samuti Humboldti ülikool ja Riigiooper. (pilt 1-3!) ARHITEKTUUR: (pilt!) Brandenburgi värav on 65 meetrit pikk ning 11 meetrit lai. Värav koosneb 12 dooria sambast, mis on kahes reas kolonnaadina ehk 6 sammaste paari. (pilt!) Juhuks kui keegi ei tea, mis on kolonnaad, siis see on sambarida. Dooria sambad moodustavad 5 koridori, millest keskmine on veidi laiem ning neid raamivad vahimajad. Dooria stiil pärineb Ateena Parthenonist (jumalanna Athena tempel), (pilt!) mis on kolmest Kreeka sammaste stiilist kõige vanem ja lihtsam. Lisaks on seal kujutatud stseene kreeka mütoloogiast, eriti Herkulese kangelastegusid, (pilt!) mis viitavad sõdadele ja Friedrich Wilhelm II-le,(pilt!) kes tõstis Preisimaa Euroopa tähtsamate riikide hulka. Samuti on seal kujutatud inimlike vooruste, kunsti ja teaduste sümboleid, mille eesmärk oli Berliini rahu ja õitsenguni juhtimine.
sellega eoses hoopis. Viru värava ette püstitati seejärel Uus Rondeel ning Viru värava ja Väikese Rannavärava vahele rajati ka uus muldvall. Muldvall (nn Nunnavall) rajati samuti ka läänepoolse müüri ette, täiendades seda kahe vanaitaalia süsteemis bastioniga. Tõsisemad muldkindlustustööd võeti Tallinnas ette p&aml;rast Liivi sõda. kui 17. sajandi alguses rajati Nunnavärava ning Suures Rannavärava valliväravad ning sellega koos ka vahimajad. 1630ndatel aastatel alustati Toompea lõunaküljel Wismari raveliini ehitamist. 1640ndatel aastatel rajati Paksu Margareeta kirdeküljele Hornbastion, millega seoses rekonstrueeriti mainitud eesvall Viru värava rondeeli ning mainitud bastioni vahel. Sellele eesvallile rajati kaks hollandi süsteemis bastioni, nn Himseli bastionid (neist põhjapoolne on 1980ndatel aastatel rekonstrueeritud Restaureerimisvalitsuse töökojana)