Kalevi-Liiva. Ühtekokku toodi mitmelt poolt Euroopast Eestisse sunnitööle umbes kümme tuhat juuti. Pea kõik jätsid siia oma elu. Vangid käisid sunnitööl sõjaliste objektide ehituse üksuses O.T. ja mõnes ümbruskonna ettevõttes nagu U/Ü ja A.I.K. Klooga Puidutööstus. Raskete töötingimuste tõttu suri kuus 10 protsenti Klooga vangidest. Läheneva rinde eest taandumisel mõrvati 19. septembril 1944 laagris 2000 vangi. Väidetavalt ütles SS-juht, et Klooga vahialuseid ei hakata enam evakueerima, vaid lastakse maha. (Bruchfeld ja Levine 2003:91) 4.3 Klooga surmalaager Klooga koonduslaager oli Saksa okupatsioonivõimude poolt Klooga lähedale 1943. aasta septembris loodud Vaivara koonduslaagri välilaager. Põhjuseks, miks laager Kloogale rajati, oli tühjaks jäänud Nõukogude sõjaväebaas, mille hooneid sai ära kasutada. Laagris oli umbes 3000 juudi meest ja naist Leedu kindralkomissariaadist, Vilniuse ja Kaunase
66 PS § 22 lõikest 1 ja EIÕK artikkel 6 lõikest 2 tulenev süütuse presumptsiooni nõue laieneb täiel määral ka vahi all ehk eelvangistuses olijatele ning nende kohtlemisele, ka vahi all olevat kahtlustatavat või süüdistatavat ei tohi käsitleda süüdiolevana. Neil lasub üksnes põhjendatud kahtlus. Vahistatule rakendatavad piirangud peavad olema vähem ranged ja lähtuma teistest alustest kui süüdimõistetuile rakendatavad piirangud. See tähendab muu hulgas ka seda, et vahialuseid ja süüdimõistetuid tuleb hoida lahus. Euroopa Nõukogu soovituste ja EIK praktika põhjal tuleb vahistamist ja kinnipidamist (eelvangistust) käsitada erandliku abinõuna, mida kohaldatakse ainult siis, kui see on vältimatult vajalik ning muul viisil soovitud seaduslikku eesmärki saavutada pole võimalik, ning üksnes nii kaua, kui see on põhjendatud.67 Võimalikest sunnivahenditest on kõige enam ja kõige sagedamini nähtud süütuse
annaabi.ee 
