Kromosoomide vöödilisuse mustri erinevuste analüüsil taastati see, mis järjekorras toimus nende nelja liigi lahknemine, millised ümberkorraldused kromosoomides teatavatel evolutsioonietappidel olid toimunud ning milline oli eellaste karüotüüp enne lahknemist erinevateks liikideks. Analüüsi tulemused võimaldasid teha kolm suurt järeldust: 1. 1. Orangutangi lahknemine gorilla, shimpansi ja inimese hominoidsest eellasest toimus eeldatavast hominoid-orang vahevormist; 2. 2. Hominoidne eellane lahknes hominoid-orang vahevormist hiljem kui orangutang; 3. 3. Inimese ja shimpansi eellane eraldusid pärast gorilla lahknemist inimese ja shimpansi ühisest eellasest. Kromosoomide vöödilisuse mustri võrdlus näitas, et enamus ümberkorraldusi kromosoomides olid põhjustatud peritsentrilistest inversioonidest (inverteeritud segment sisaldas tsentromeeri), mille tulemusena muutus tsentromeeri asukoht kromosoomis
Paleontoloogia on teadus kunagi Maal elanud organismidest. Peamisteks uurimisobjektideks ja evolutsiooni tõenditeks on maakoore fossiilid ehk kivistised surnud organismide mineralisserunud osad ja jäljendid. Kivististe omavahelisest ja praegusaegsete organismidega võrdlusest tuletatakse liikide sugulust ja päritolu ning muutmistegureid. Eriti tähelepanuväärsed on organismirühmade evolutsiooniliste vahevormide leiud, näteks kivistunud jäljed ürglinnust kui vahevormist üleminekul roomajatest lindudeks. Organismi säilimine kivistisena on soodustatud mitmesuguste kõvade moodustiste olemasolul, näiteks skeletiosade, kodade ja karpide abil. (Tokko, 2009) Fossiilide vanuse määramisel kasutatakse enamasti radioaktiivsete elementide ja isotoopide meetodit. Mingi isotoobi hulga ja lagunemiskiiruse ning tema laguproduktide esinemishulga järgi saab hinnata kivistise vanust. (Tokko, 2009) Lisad Lisa 1 (Mammut) Lisa 2 (Plateosaurus)
annaabi.ee 
