*hiskonna ssteem mille aluseks oli harmoonia , vrdlus ja koost *pe hiskonna poole , mis letab individualismi , konkurentsi ja isekuse. kommunism vastandas ennast olemasolevatelle hiskonnakordadele * courtois "kapitalismi must raamat" , "kommunismi must raamat" Iseseisev vljakuulutamine ja saksa okupatsioon *1917 sept. hivasid sakslased saaremaa ja hiiumaa *28 nov tegi maap2eva istungi kuulutades end krgeima vimu kandjaks *maapev aeti toompeal tliste poolt laiali 1918 jaanuari asustava kogu vahevalimistel vitsid enamlased 37% enamlaste reformid *Maa ja suurettevtted natsionaliseeriti *misatesse hakati rajama hismajandeid *jukamad ekspluataatorid jid pol igustest ilma. iseseisvust vljakuulutamine 1918 veebruari alguses moodustas maapeva vanemateks pstekomitee(pts vilms konik.) *25 veebruar sisenesid saksa ved tallinna 8algas saksa okupat.) 23. veebruar prnus endlast iseseisvuse manivest ja 1918 veeb(24)tallinnas.Oli vimuvaakum.Algas 25veeb saksa okupatsioon
Siiski esineb valimistel ka tänapäeval mitmeid piiranguid: 1. Vanus; 2. paiksus; 3. teovõimelisus; 4. keeleoskus; 5. mõnel maal ka kirjaoskus jne. Eestis ei saa valimistel osaleda need, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Samas ei ole demokraatlikes riikides, sh ka Eestis seatud valimiste toimumise tingimuseks osavõtu protsenti. Vaid 1989. aasta kohalikel valimistel ja 1992. aasta nn vahevalimistel oli nõudeks, et valimiste toimumiseks peab selles osalema 50% pluss üks valija. Praegu ei ole Eestis valimistel osalemine kohustuslik, kuid ühed kohustuslikud valimised on Eesti Vabariigi ajaloos siiski olnud. Nimelt said 1932. aasta referendumil mitteosalenud kodanikud Eestis trahvida. Valimisaktiivsus, eriti kohalike volikogude valimistel, on tavaliselt väike, püsides 3040% piirimail. Politoloogiaprofessor Galan Irwin on kirjutanud: ,,Kuidas saab keegi kõnelda enamuse nimel, kui
eluaastalt 18 peale. (Gitelson jt, 1996, lk. 158-159; Patterson, 2008, pp. 190-191) Seega on tänapäeval pea igal täiskasvanud USA kodanikul võimalik valimistel osaleda. Siiski on miljoneid inimesi, kes seda võimalust ei kasuta, luues nii nähtuse, mis eristab riiki teistest Lääne demokraatiatest. Nimelt on USA valimisaktiivsus väga madal, vähenedes aina rohkem ning püsides alates eelmise sajandi keskpaigast keskmiselt 55% peal üldvalimistel ning 40% piiril Kongressi vahevalimistel. (Patterson, 2008, pp. 191-192) Mis on sellise olukorra põhjused? Esiteks on riigis vaja end valimistele registreerida, mis on lisakoormuseks valijatele. Siinkohal jagunevad osariigid erinevalt: on neid, kus võib valimispäeval end kohapeal registreerida kui ka neid, kus seda tuleb teha nädalaid varem. Nii on osariigiti valimisaktiivsus oodatult kõrgem esimestes ja madalam viimastes. (ibid., pp. 192-193) Teiseks takistuseks peetakse valimiste sagedust. USAs toimuvad Esindajatekoja
annaabi.ee 
